2022. aasta Veneetsia biennaal sai oma nime briti-mehhiko sürrealistliku kunstniku ja kirjaniku Leonora Carringtoni teose järgi. Portaali Theartnewspaper.com sõnul jagab järgmise aasta kunstibiennaal pealkirja Carringtoni raamatuga «Unenägude piim», mis räägib muu hulgas mehest, kellel on kõrvade asemel tiivad, ning kahenäolisest tegelasest nimega Señor Vunts Vunts.
Veneetsia biennaali näitus sai nime kuulsa sürrealisti teose järgi
Näituse pealkirja ja teemad kuulutas kolmapäeval välja biennaali president Roberto Cicutto ja selle kunstiline juht Cecilia Alemani.
«Carringtoni lood kirjeldavad maailma, mis on vaba ning pilgeni täis võimalusi,» ütles Alemani. «Aga see raamat on ühtlasi mõistujutt sajandist, mis avaldas väljakannatamatut survet indiviidile ning sundis Carringtoni eksiili ning lõpuks vaimuhaiglasse.»
Alemani sõnul on biennaali kolm teemat «Kehade ja nende transformatsioonide kujutamine; indiviidi ja tehnoloogia vastastikused suhted; kehade ja Maa omavaheline ühendus.» Kuraatori sõnul tulevad näituse teemad ja pealkiri tema erinevatest vestlustest kunstnikega, mille vältel kerkisid üles ikka ja jälle samad küsimused inimese definitsiooni muutumisest ning inimkonna jätkuvast suhtest planeedi ja teiste organismidega.
Nii suure rahvusvahelise näituse kokkupanekul aitavad sageli abstraktsed teemad. Ambivalentne ja mõnikord ka mõistusevastane pealkiri sobib seega biennaali pealkirjaks hästi. Viimase paari kümnendi jooksul on Veneetsia biennaali pealkirjadeks olnud «ILLUMinatsioonid», «Kõik maailma tulevikud» ja «Mõtle meeltega, tunneta mõistusega».
59. Veneetsia biennaal pidi algselt toimuma sel aastal, aga lükati koroona tõttu edasi 2022. aastale (23. aprillist kuni 27. novembrini). Ehkki ta pandeemiat otseselt ei maini, võib tuvastada biennaali presidendi Roberto Ciutto sõnades vihjeid sellele. Ta võrdleb hiljuti väljakuulutatud pealkirja praeguse Veneetsia arhitektuuribiennali pealkirjaga «Kuidas me hakkame koos elama?». «Need kaks pealkirja on kahtlemata praeguste aegade poolt vormitud. Meie ajastul puudub igasugune kindlus ning see koormab meid tohutu vastutusega.»