Arvustus Sõna on tegu

Kaja Kann
, Kultuurikriitik
Copy
Mari-Liis Lille lavastuse «Teises toas» fookuses on lähisuhtevägivald. Fotol näitleja Steffi Pähn.               
Mari-Liis Lille lavastuse «Teises toas» fookuses on lähisuhtevägivald. Fotol näitleja Steffi Pähn.               Foto: Siim Vahur

Lavastaja Mari-Liis Lill ja dramaturg Priit Põldma on kokku korjanud lood lähisuhtevägivallast, mida esitatakse noorsooteatri kahes saalis, et nii nooremad kui ka vanemad vaatajad saaksid osa endale eakohastest lugudest.

Päris elu on teatrile tõesti loominguks head materjali pakkunud. Tohutult põnev. Kaasahaarav. Uskumatu. Lõpmatult kurb. Täiesti lootusetu ja järgmisel hetkel kuidagi ikkagi õrnalt lootusrikas. Kolmetunnine ja kahevaatuseline etendus on täpselt paraja pikkusega, nii et ei teki masendavat tunnet väljapääsu puudumisest.

Etendust esitatakse verbatim-tehnikas, mis tähendab, et salvestatud intervjuud on täpselt maha kirjutatud, nii nagu inimesed parasjagu rääkisid. Pärast dramaturgi käe alt läbi käimist on tekst antud näitlejatele, et esitada seda taas nii, nagu inimesed päriselus räägivad, koos kõigi mõttepauside, poolikute lausete ja mõttekatkestustega. See mõjub ja toob lood vaatajale lähemale ega tekita teatraalset distantsi, et need lood on kellegi teise omad kusagilt teisest ajast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles