Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Head taset ei karda keegi!
TASE 2021 arvustus

FOTO: Andres Lõo

Kevade lõpp ja suve algus on Eesti Kunstiakadeemias alati üks eriline aeg, kuna maja täitvad bakalaureuse ja magistri lõputööd kuulutavad millegi suure lõppu ja uue algust. Igal aastal luuakse TASE näitust, mis koondab peaaegu kõiki EKAs kaitstud lõputöid kõigis neljas teaduskonnas: arhitektuur, disain, vabad kunstid ja kunstikultuur. TASE on loodud selleks, et näidata taset, kuhu õpilased kraadi omandamiseks jõudnud on.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aastaringselt ilmestavad EKA maja kõikvõimalikud tühjad seinad ja vahekoridorid. Algse arhitektuurse kontseptsiooni tõttu selleks, et neid tühje seinu kunstiga täita ning ka selleks, et tühjusest võib sündida looming. Näituse TASE ajal muutub hoone aga mastaapseks galeriiks, igas nurgas leidub mõni teos – ka toalettruume ei ole kunstist säästetud.

Selle aasta TASE’l on esitatud 172 bakalaureuse ja magistri lõputööd üle Tallinna linna, nii EKA majas, Patarei Merekindluses, ARS kunstilinnakus, Vent Space’i galeriis kui ka aadressil Lastekodu 1. Lisaks sellele on näitusel veel peotäis kõrvalprogramme teiste EKA tudengite poolt, näiteks Kohtla-Järvel ja Rahvusraamatukogus.

Kõigest sellest korraga kirjutamiseks tuli näitusel tööde temaatikad enda jaoks kategooriatesse jaotada. Läbivate ühisnimetajatena võiks välja tuua ruumi uurimise, eksistentsi ja identiteedi otsingud ning armastuse. Huvitavaks kõrvaliiniks olid aga erinevad rituaalsed ja spirituaalsed ilmingud (nii mõnelgi puhul oli tunda Kris Lemsalu loomingu mõjutusi), sinna lisaks veel pisut feminismi ja kliimaprobleeme. Kõiki neid motiive ühendas COVID19 mõju, mis on ajendanud üksikisikute põhjalikumaid sise-, aga ka välikaemusi.

Mängud linnaruumiga

EKA hoonesse sisenedes kohtab vaataja esmalt Sidney Lepa teost «Memory», kus lauatennise mängupinnale on asetatud fotod tähelepanekutest ja ka mälestustest linnaruumis. Kaardid on pööratud tagurpidi, kutsudes niiviisi vaatajaid mängima mälumängu Memory, maas olev kaamera hoiatav silt meenutab, et oled vaadeldav. Teos on ajendatud pikast grafitikunstiga tegelemise kogemusest, mis kunstniku ruumi suhtes tähelepanelikuks on muutnud.

Tagasi üles
Back