Manna ainus puudus peitub selles, et ta pole oma keelelist tunnetust ikka veel päriselt paika saanud. Valdavalt inglise keeles mõmisetud ja õrna häälega lauldud värsid omavad ennekõike mingit isiklikku kaalu mõmiseja enda silmis, ent mitte kuigivõrd poeetilist virtuoossust või luulelist meisterlikkust, sõnamänge või metafoore. Eeskätt on need pisut lapsepõlvemaigulised või teismeikka klammerduvad sõnad, lakoonilised luuleread ja meelevaldsed mõtted, mis ei ütle midagi uut, kuid on R’n’B-puutelise biidiga ideaalses kooskõlas.