Maria-Kristiina Soomre pälvis Sisyphose auhinna kümne aasta pikkuse raske ja tänamatu töö eest Kultuuriministeeriumi kunstinõunikuna. Soomre on aastaid seisnud kunstivaldkonna, selle institutsioonide ja töötajate heaolu eest, olles pea ainuke ühenduslüli ning ühtlasi ka kaitsevall riigivõimu ning kunstivälja vahel, kaitstes viimast kõikvõimalike poliitiliste tõmbetuulte eest.
Esimese Sisyphose auhinna pälvis Maria-Kristiina Soomre
Ta on sisyphosliku järjekindlusega teinud tööd vabakutseliste kunstitöötajate sotsiaalkaitse parandamiseks; just tema võitles ja vastutas loovisikute toetuste eest pandeemia perioodil, samuti on tal oma roll kunstnikupalga idee ellu viimisel. Tema poolt juhitud olulisi reforme nagu protsendikunsti seaduse rakendamine ja järelvalve, Tallinna Kunstihoone muutmine osaliselt riiklikuks sihtasutuseks, mitmete kunstiinstitutsioonide toomine ministeeriumi eelarvereale, osatakse tulevikus hinnata kindlasti aina rohkem. Ministeeriumiametnikuna on Soomre pälvinud oma tegevuse eest sageli rohkem teravusi kui kiitust, ometi on ta jätkanud meelekindlalt tööd ka võimatuna tunduvate eesmärkide nimel. Käesolevale tekstile allakirjutanud inimesed kultuuri- ja kunstiväljalt soovivad teda selle töö eest tänada.
Maria-Kristiina Soomre (s. 1978) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse eriala 2002. aastal ning 2005. aastal kaitsnud samas ka magistrikraadi. Enne tööle asumist Kultuuriministeeriumisse 2011. aastal töötas ta EKAs Kunstiteaduse instituudi juhataja abina (2001-2003) ning aastatel 2004-2011 Eesti Kunstimuuseumi projektijuhi ja kuraatorina. Lisaks on Soomre kirjutanud jooksvat kunstikriitikat ning lugenud erinevaid loengukursusi Eesti Kunstiakadeemias. Kunstiteadlasena on Soomre fookuses näitusteajaloo erinevad aspektid, mida ta on käsitlenud nii avaldatud akadeemilistes artiklites kui ka mahukates näituseprojektides.
Sisyphose auhind on erineva taustaga kunstitöötajate (kunstnikud, kuraatorid, disainerid, kriitikud ja teoreetikud) initsiatiivil spontaanselt tekkinud kollegiaalse tunnustamise viis, mis on mõeldud kunstiväljal suurt ja olulist rolli täitvale inimesele (või kollektiivile). Auhinnasaaja tegevus on välja toimimiseks ülimalt vajalik, närvesööv ning pingeline, sundides teda eesmärkide saavutamiseks sageli nö läbi seinte minema; tema töö näib sageli lootusetu võitlusena, jäädes samas sageli ka kunstivälja enda sees piisava tähelepanu ja tunnustuseta.
Sisyphose auhind ei ole rahaline. Esimese Sisyphose auhinna laureaat pälvis rinnaehte (laureaadi enda kunagist ideed säraküünlast ehtest arendas edasi Anna Škodenko) ning diplomi (kujundasid Lilli-Krõõt Repnau ja Ott Kagovere). Auhind anti laureaadile üle allakirjutanute annetuste toel korraldatud üllatuspeo käigus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis 19. juunil. Sisyphose auhinda antakse edaspidi välja siis, kui kunstivälja sees tekib selleks initsiatiiv.
Allkirjastanud:
Marika Agu, Paul Aguraiuja, Janar Ala, Maria Arusoo, Dénes Farkas, Maarin Ektermann, Marten Esko, Merike Estna, Anders Härm, Mihkel Ilus, Kati Ilves, Ott Kagovere, Kirke Kangro, Maria Kapajeva, Elin Kard, Piret Karro, Flo Kasearu, Eve Kask, Kaido Keerma, Katrin Kivimaa, Kaarin Kivirähk, Kiwa, Eha Komissarov, Sandra Kosorotova, Kristi Kongi, Paul Kuimet, Laura Kuusk, Indrek Köster, Karin Laansoo, Kadri Laas, Camille Laurelli, Lia Liin, Tamara Luuk, Mihkel Maripuu, Natalie Mets, Marge Monko, Eleonore de Montesquiou, Tanja Muravskaja, Hans-Otto Ojaste, Sirli Oot, Siim Preiman, Priit Raud, Evelyn Raudsepp, Brigita Reinert, Lilli-Krõõt Repnau, Ingrid Ruudi, Liina Siib, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Indrek Sirkel, Pire Sova, Taavi Suisalu, Margit Säde, Johannes Säre, Villem Säre, Anna Škodenko, Merilin Talumaa, Taavi Talve, Reimo Võsa-Tangsoo, Olga Temnikova, Elnara Taidre, Merilin Talumaa, Airi Triisberg, Asta Trummel, Laura Toots, Kadi-Ell Tähiste, Anu Vahtra, Maria Valdma, Reet Varblane, Kert Viiart, Sigrid Viir, Keiti Vilms, Katre Väli, Kristina Õllek