NÄDALA PLAAT ⟩ Enam ehedamaks ei saa minna

Margus Haav
, reporter
Copy
Mulgi kapell Jauram paistis silma hea kunstilise taseme ja pika staažiga. Möödunud sajandi 60. ja 70. aastatel spontaanselt tekkinud kapellid olid eesti rahvakultuuris omaette nähtus.
Mulgi kapell Jauram paistis silma hea kunstilise taseme ja pika staažiga. Möödunud sajandi 60. ja 70. aastatel spontaanselt tekkinud kapellid olid eesti rahvakultuuris omaette nähtus. Foto: Ants Säksi ümbervõte 1976. Aasta Plakatilt/Eesti Rahvaluule Arhiiv

Eesti folklooriliikumise grand old lady Ingrid Rüütli koostatud topeltalbum on puhas kuld algusest lõpuni. Kunagised laulikud olid oma aja Spotify, Instagram ja Facebook ühtaegu. Lauldi tantsuks ja ringmänguks, laulu sisse pandi laiema ühiskondliku kõlapinna saanud uudiseid ning üle küla kuulsaid tegelasi.

Sarja «Helisalvestusi Eesti rahvaluule arhiivist» 15. osa tutvustab eri aegadel Viljandimaalt jäädvustatud laule ja pillilugusid, mille originaale säilitatakse Eesti kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis. Kogumik on kokku pandud valdavalt 1960.–1970. aastatel Eesti rahvaluule arhiivi (toona ENSV TA Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond) välitöödel helisalvestatud lauludest ja pillimuusikast. Vanimad salvestised pärinevad 1936. aastal Riigi Ringhäälingus tehtud plaadistustelt.

On tõeliselt muljet avaldav kuulda nukrat soldatilaulu mehe esituses, kes ise marssis selle saatel rivis ammusel 1925. aastal ning meenutas kodu ja kalleid vähemasti nende sõnade abil. Kuigi topeltalbumil leiduvast 76 (!) palast enamik on esitatud naiste poolt, on ilmselt eriti just tänastele erusoldatitele sügavat muljet avaldavad palad seotud militaartemaatikaga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles