Katariina kirikus avatakse Villu Jaanisoo näitus «Portreed»

Villu Jaanisoo näitus «Portreed». Foto: Plakat

Kolmapäeval, 30. juunil kell 16 avatakse Katariina kirikus (Vene 14a, Tallinn) Villu Jaanisoo näitus «Portreed». Avamisel on kohal ka kunstnik ise, musitseerivad Johanna-Maria Jaama ja Kadi Maria Vooglaid.

Villu Jaanisoo on sündinud 1963. aastal Tallinnas ja lõpetanud 1989. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Alates 1990. aastast on Jaanisoo elanud ja töötanud Soomes. Oma kunstipraktikas on skulptor tegelenud nii näitusetoimingu kui avalike teoste loomisega. Aastatel 2009-2020 töötas Jaanisoo Soome Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna professorina.

Teos «Portreed» (2012–13/2019) koosneb neljast suuremõõtmelisest portreest («Dante»,«Goethe», «Shakespeare» ja «Voltaire»). Teost on eksponeeritud mitmes kohas, Eestis on „Portreed“ väljas esimest korda. Need neli mõtlejat on Euroopa kultuuri nii palju vorminud, et nende mõjusid on kõikjal tunda – neist ei saa kuidagi mööda ka inimene, kes pole kunagi ühtki Shakespeare’i või Voltaire’i teksti kätte võtnud.

Mõjud on nii tugevad ja selged, et Jaanisoole tundub, nagu piirid nende autorite mõtete vahel oleks muutunud hajusaks, nende isikud aga läbi lõputu tsiteeritusse ja ajaloo kulgemise peaaegu lõhustunud, hajunud. Nemad ise ja nende ideed moodustavad läbi immaterialiseerumise aga ühtlase, tugeva materjali, millest luua uut, asetades neid üha uutesse kontekstidesse. Nad on vundament, millele laotakse uusi müüre ka kirjanike loomingusse põhjalikult süvenemata.

Juba mõeldud mõtete, vanade ajastute ja ammu surnud inimeste sulandumine ühtlaselt tajutavaks, omamoodi abstraktseks massiks, on aja kulgemise loomulik osa. Teos «Portreed» on katse tegeleda selle massiga, luua immateriaalsest uuesti käegakatsutavad, selgepiirilised objektid. Skulptuuride materjaliks on vineer – odav, kõikidele kättesaadav ehitusmaterjal, nagu on kõigile kättesaadavaks muutunud Dante või Goethe sõnad. Ideed ununevad, mälestus inimesest hajub ja siis kaob. Kas portree suudab teda lõpliku kadumise eest kaitsta – ja kas see on üldse oluline?”

«Ma pean ennast skulptoriks selle kõige klassikalisemas mõttes. Töötades mitmesugustes materjalides, tehnikates ja mahtudes, laiendan oma praktikat skulptuurimaastike «äärealadele», kus see muutub millekski muuks või kus miski muu muutub skulptuuriks,» võtab Jaanisoo oma loomingu kokku.

Näitus on avatud Katariina kirikus (Vene 14a) 30. juuni -29. august N-P (N,R kell 14-15; L,P kell 12-17 ja kontsertide ajal).