Arvustus ⟩ Lavakate kaks sammu iseolemise poole

Karin Allik
, teatrikriitik
Copy
Füüsiline ja verbaalne keel asetsevad «Jooksus» võrdsel positsioonil.
Füüsiline ja verbaalne keel asetsevad «Jooksus» võrdsel positsioonil. Foto: Erik Hõim

Kaks lõiku noorte teatritegijate kooliteest on jälle vaatamiseks välja pandud. Kevade jooksul jõudsid publiku ette lavakunstikooli 30. lennu diplomitööd «Kõige all ja kohal on...» Noorsooteatris ja «Jooks» EMTA black box’is.

Kevade jooksul jõudsid publiku ette lavakunstikooli 30. lennu diplomitööd «Kõige all ja kohal on...» Noorsooteatris ja «Jooks» EMTA black box’is. Kaht etendust järjestikku vaadates ei saa lavakunstikooli teatriharidusele ühekülgsust ette heita – lavastused ammutavad ainest eri allikaist, nõuavad tudengeilt erinevat lähenemist. Ühtemoodi kumab neist läbi vaid teoste pedagoogiline taotlus ning teatav püüdlus iseolemise poole.

Muinasjutulised lühilavastused

Maikuus esietendunud «Kõige all ja kohal on...» kujutab endast muinasjutuliste lühilavastuste kassetti, lavastajateks Margaret Sarv, Marta Aliide Jakovski, Kalju Karl Kivi ja Erik Richard Salumäe. Neljaosalist diplomitööd iseloomustab vormiliselt lihtsus ja lühidus, sisuliselt pärimuslikkus ja fantaasiaküllus. Nõnda varieerub ka dramaturgia (dramaturgid Roos Lisette Parmas ja Elo Tuule Järv) klassikalisema muinasjutu ja kaasaegsema edasiarenduse vahel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles