Intervjuu ⟩ Bessermani memmede sõnadeta äng

Krež’i esitamiseks peab enne elu elama ja kaotust tundma, see ei ole laul, mis ennast kergelt kätte annab, teab etnomusikoloog Maria Korepanova. Foto: Madis Veltman

Soomeugri rahvaste maailmakongressi esimese päeva ametlik osa oli lõppenud. Delegaadid ja vaatlejad lõõgastusid vastuvõtul õhtupäikesest kuumava ERMi katusealuse all. Aeti juttu taaskohatud vanade tuttavatega, söödi-joodi, taustaks laulsid folkmuusikud. Ühel hetkel kostis hääl, mis meenutas veidi vana riidekirstu kaane puust hingede käginat, ainult et palju nõudlikumalt ja meloodilisemalt.

See oli Maria Korepanova, udmurdi etnomusikoloog ja laulja, kes esitas bessermani improvisatsioone. Taustaks, nagu kõik eelnevad. Ainult et tema esitust ei olnud võimalik kuulata taustaks. Jutud jätsid jooksmise, lõuad lakkasid laksutamast.

Korepanova sai kaheksa aastat tagasi hõimurahvaste programmi kaudu stipendiumi doktoriõpinguteks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, teemaks ainulaadne rahvalaulužanr krež. Ta kaitses töö edukalt kaks aastat tagasi, ja see, mis ERMi lavalt pidulisi katkestas, oli doktoritööga välja arendatud isikupärane esitluslaad.

Maria Korepanova, mis on krež ja milles seisneb tema olemus?

Krež on põhja-Udmurtias elavate bessermani rahva improvisatsiooniline rahvalaul. Suurem osa krež’i sõnadest on tähenduseta, need on lihtsalt sisuta häälikujärjendid ja tekst sünnib spontaanselt esituse käigus. Eriti mõjuv on, kui seda esitataks kooris, kusjuures iga esitaja improviseerib oma sõnad.

Mina sain selle laulutraditsiooniga tuttavaks kakskümmend aastat tagasi, kui läksin esimesele ekspeditsioonile rahvakultuuri eriala värske üliõpilasena. Varem olin muusikakoolis õppinud vaid klassikalist laulu ja mu hääl oli teistsuguse kooliga, ma ei osanud laulda rahvalaulu nii, nagu seda tuleb laulda.

Juhtus nii, et jäingi selle juurde, ma ei kujutanud ette, et sellest tuleb nii pikk pühendumine.