FOTOD JA VIDEO 8-meetrine hiigelnukk jõudis Eestisse

Dominika Pankova
Copy
Foto: Tairo Lutter

Eestisse jõudis esmakordselt kaheksameetrine hiigelnukk, mida kasutatakse 15. juulil Tallinna kruiisiterminali alal esietenduval muusikalisel suurlavastusel «Ookean».

Täna toimunud suurlavastuse «Ookean» peaproovis katsetati kaheksameetrise nuku liigutamist ja vette minekut. Nukk toimetati Eestisse Hispaaniast kaks nädalat, mistõttu ühisproove teha ei saanud. 

Hiigelnuku tootnud Carros de Foc on tänavateatriettevõte, kelle peakontor paikneb Hispaanias. Koos nukuga tulid ka nemad Eestisse kohale, et aidata lavastust läbi viia.

Ettevõtte tegevdirektori Christophe Draye sõnul on sama suuri nukke neil veel kuus, kokku on neil 23 hiigelnukku, millest üks on lausa 10 meetrit kõrge.

Suurlavastuses «Ookean» kasutatavat marionettnukku rakendati 2017. aastal Ameerika Ühendriikides «Burning man» festivalil. Eritellimusena valmistati nukule Eestisse tulekuks tuukrikostüüm ja kiiver.

Hiigeltuukrit liigutavad eestlastest ja hispaanlastest kokku pandud meeskond, kokku kaheksa inimest. Eestlased omandavad veel tehnilisi oskusi ja teadmisi, et nuku juhtimisega toime tulla. Tegevdirektor aga põhjust muretsemiseks ei leia. Ta usaldab enda tiimi ning teab, et hiigelnukud on üle maailma juba esinenud, seega miski pole nende jaoks esmakordne.

«Meie maastikul ei ole sellist asja veel nähtud,» alustab enda juttu lavastuse peaprodutsent Ants Lusti. «Me näeme siin üle-elu-suuruses süvamere sukeldujat, kellel on oma roll meie peegelpildis ehk ta reflekteerib meie olemasolu, eksistentsi, südamevalu ja südametunnistust ning tema kaudu me samastume kogu inimkonnaga,» jätkab ta.

Hiigeltuukri liigutamine mere poole.
Hiigeltuukri liigutamine mere poole. Foto: Tairo Lutter

Lavastuses otsiti sellist käiku, et kasutatavad väljendusvahendid oleksid mitmekesised ja laiapõhjalised. Etenduse nauditavamaks tegemiseks tunti, et on vaja hingestatud tegelast, kes paneb endasse empaatiliselt suhtuma ning kaasa elama. Sooviga, et inimene lavastust paremini mõistaks, oli nukk ideaalne valik. «Eks me temas tunneme ära ka iseendid, ühel hetkel,» kirjeldas Lusti.

Lavastuses esitatud muusika ideeks on viia inimene vaimsele rännakule, et kõrvaltvaatajana mõista, kuidas teod reflekteerivad ümbritsevat. «See on hetk, kus me tajume, et hinges ja südames miski kriibib ja midagi on vaja muuta: suhtumises, hoiakus ja tegevuses.»

Peaprodutsent tõdes, et nukuga ümber käimine on keeruline olnud igas mõttes. Korraldajate jaoks oli üdini uus kogemus säärase hiigelnuku saamine, kohaletoimetamine ja pidev hirm, et sellega midagi juhtub.

Selle protsessi vältel, mis on kestnud juba aasta, vaheldub peaprodutsendil eufooria meelehärmi ja totaalse nõutusega. «Aegajalt on küsimus, kumb hetkel on,» sõnas Lusti.

Lavastuse eesmärk on muuta vähemalt viie protsendi inimeste käitumismustrit. «Kui kunstil on roll mõjutada inimest sügavas hingepõhjas, siis see on see koht, mida me üritame siin teha,» kirjeldas Lusti. Ants Lusti usub, et kuni pole seda viit protsenti saavutatud, ei ole võimalust püsimuutuse tekkeks.

Hiigeltuuker vees.
Hiigeltuuker vees. Foto: Tairo Lutter

Probleemiks tõi produtsent välja eelarves püsimise. Ots-otsaga kokkutulemine viis reaalsusesse tagasi. «Ei saa piletihinnaks 100 eurot ka küsida,» seletas ta.

Tiimil on olnud pikalt planeeritud sõit Dubaisse, maailmanäitusele Expo. Tänaseks on neil broneeritud 9. oktoobriks nii Eesti paviljon kui ka sealne suurim lava auditooriumiga 7500 inimest, kus tahetakse seda suurlavastust «Ookean» etendada.

«Kes ettevõtjatest seda infot kuuleb ja teda huvitab Lähis-Ida turg, siis see on unikaalne ja hea võimalus lähisida turule jõuda, suure tähelepanu saatel,» palub Lusti abi.

Tallinn Sinfonia kunstiline juht ja lavastuse dirigent Risto Joost räägib et, lugu sündis soovist rääkida vanade heliloojate kombel. «Selline suurem sümfooniline poeem, millestki, mis meile kõigile korda läheb.»

Ühtlasi alustati uue orkestri loomisega, Tallinn Sinfonia, mis on esmakordselt laval «Ookean» suurlavastuse raames. «Orkester koosneb Eesti parimatest muusikutest, kontsertmeister on Läti riikliku sünfooniaorkestri kontsertmeister,» kirjeldas Joost.

Lavastus koosneb seitsmest peatükist, millest iga peatükk on konkreetne teaduslik termin ookeanikihtide kohta. «Hakkame põhjast liikuma ülesse ning muusika kajastab seda,» sõnas Joost.

Tagasi üles