Wannabe-feministlik stiiliharjutus

«Gunpowder Milkshake». Karen Gillan. Foto: Reiner Bajo

Noorema põlvkonna Iisraeli lavastaja Navot Papushado on pälvinud oma kahe senise mängufilmiga kiitust tugeva žanri- ja stiilitunnetuse eest. Sedavõrd tugeva, et Aharon Keshalesiga kahasse valminud «Suured kurjad hundid» teenis ära vormimeister Quentin Tarantino äramärkimise 2013. aasta parima filmina. Pärast pikale veninud pausi naaseb Papushado soolodebüüdiga «Püssirohu jäätisekokteil».

Märulipõneviku keskmes on salapärase Firma heaks töötav Sam (Karen Gillan), kes on pärast ema lahkumist võtnud üle tolle ameti palgamõrvarina. Sam on oma töös erakordselt hea, kuniks ühel päeval hakkab kõik viltu vedama. Kõigepealt tapab ta ühe ülesande käigus rivaalitseva organisatsiooni juhi poja, järgmisel aga satub kaheksa-aastase (või õigemini kaheksa ja kolm neljandikku, nagu too ise läbi filmi meenutab) röövitud tüdruku otsa. Emily (muhedalt vaoshoitud Chloe Coleman) kaitseks tärganud emainstinkt viib Sami verisesse laupkokkupõrkesse oma tööandjate ja kogu kuritegeliku allilmaga.

Papushado eelnevad tööd on ootused kõrgele seadnud. Õudusfilm «Marutõbi» irvitas žanrikonventsioonide ja inimliku rumaluse üle ning «Suured kurjad hundid» rääkis verdtarretava lapserööviloo kõrval läbi musta huumori prisma iisraellaste julmusest. Ka «Püssirohu jäätisekokteil» haagib end kõlavate ühiskondlike teemade külge: tegemist on varjamatult ja agressiivselt feministliku joonega linalooga, milles pea kõik mehed on kurikaelad ja jätised, naised aga nende käes kannatavad ohvrid.