AK ⟩ Maailm on väike, aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor suur!

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Tõnu Kaljuste tänavu juunis Naissaarel. Foto: Rene Jakobson

Tänavu oma 40. sünnipäeva tähistav Eesti Filharmoonia Kammerkoor pühitses seda väärikat sündmust muuhulgas esinemistega Lõuna-Prantsusmaal toimuval mainekal Aix-en-Provence’i ooperifestivalil, kus tehti üheksal õhtul kaasa kahe monumentaalse ooperi – Kaija Saariaho «Innocence’i» ja Richard Wagneri «Tristan ja Isolde» – etendustel.

Aix-en-Provence’i kesklinnas festivali ajal ringi liikudes tuli korduvalt tõdeda, et maailm on väike, aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor suur. Sest sõltumata kellaajast võis koori liikmeid pidevalt tänavatel kohata. Üks, kelle väikeseks usutluseks kohvikulaua taha meelitasin, on Esper Linnamägi – koori kunagine laulja ja produtsent, kelle ametlik ametinimetus on viimased kümme aastat olnud «koori juhatuse liige». Ta ise tõdeb, et see juriidilisest vormist tulenev tiitel võib mõjuda mõnevõrra eksitavalt, selle mõneti üldarusaadavamad sünonüümid on koori direktor või tegevjuht.

Aix-en-Provence’i festival kuulub juba aastakümneid koos Bayreuthi, Salzburgi ja Glyndebourne’iga Euroopa kõige prestiižsemate ooperifestivalide nn suurde nelikusse. Kui suur kompliment ja administratiivne saavutus on siin ülesastumine Eesti Filharmoonia Kammerkoori jaoks?

Mina isiklikult pean seda väga suureks saavutuseks. Esimest korda olime me siin täpselt kümme aastat tagasi, 2011. aastal. Pärast seda kutsuti meid kohe tagasi ka 2013. aasta festivalile. Mul on selle festivali korraldajatega väga hea kontakt ning läbi vahepealsete aastate olen kogu aeg üritanud neilt ikka uurida, kas meil oleks mingit võimalust jälle tulla ning koostööd teha. Ent kuna päris iga repertuaariga meid siduda ei saa ning festivalil on koostööpartnereid palju ja konkurents seega väga tihe, siis tuli uut võimalust vahepeal mõned aastad oodata.

Miks prantslased ei võta kohapealt? Mida on Eesti Filharmoonia Kammerkooril pakkuda, mida kohalikel kooridel ei ole?

Eelkõige on selleks ikkagi vokaalne kvaliteet. Teisalt on Filharmoonia Kammerkoori tugevuseks ja trumbiks asjaolu, et ta suudab esitada väga erinevatest ajastutest pärit repertuaari: vanamuusikast kuni nüüdisooperini ja kõike, mis sinna vahepeale jääb. Ning sealjuures võivad kooriliikmed teha vajadusel ka väiksemaid ooperirolle. Suur osa meie lauljatest on hariduselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia taustaga ning omandanud seega lisaks kõrgetasemelisele vokaalkoolitusele ka teadmisi ja kogemusi näitekunstis. Kõiki oopereid ei kannaks me mõistagi välja oma kollektiivi väiksuse tõttu.

Meid on eelkõige kaasatud neisse projektidesse, kus suudame pakkuda kvaliteeti, lähtudes oma spetsiifikast, milleks on väikesed koosseisud ning kammerlikum ja nüansseeritum muusikatunnetus. Eesti Filharmoonia Kammerkoori firmamärgiks on kvaliteet. Oleme püüdnud olla kõigile vastutustundlikuks partneriks.

Kui suure osa moodustab koori praegusest identiteedist nüüdismuusika?

Nüüdismuusika suund on meie repertuaaris ja oskustes järjest edasi arenenud Kaspars Putniņši käe all, kes oli koori peadirigent ja kunstiline juht käesoleva aasta kevadeni. Nüüdisaegne repertuaar ei ole artistile alati lihtne teha, kuna selle keerukus esitab enamasti suuri proovikive. Samas on teadlik ja sihikindel töö sellega aidanud kooril tõsta oma mainet ja väärtust.