Võti raamatu ja filmi vahel on tugev stsenaarium

Seidi Haarla ja Yuri Borisov filmis «Kupee nr 6». FOTO: Kaader Filmist Foto: Kaader filmist

Meeletu võit Eesti kinole ja Eesti filmitegijatele, nagu seda on Cannes’i filmifestivali grand prix, on midagi täiesti enneolematut. Soome-Eesti-Venemaa koostööfilm «Kupee nr 6» laupäeva õhtul just selle aga saavutas, olles kindlasti selles mõttes märgilise tähendusega verstapostiks eesti filmikunsti arengus. 

Lisaks grand prix’le toodi festivalilt tagasi ka žürii eritunnustus parima oikumeenilise filmi eest. Seda tundlikkuse ja delikaatse inimkäsitluse eest, mis poleks võimalikuks saanud ilma stsenaristide Andris Feldmanise ja Livia Ulmanita. Vestlesin nendega põgusalt pühapäeva pärastlõunal, et saada aimu, millised tunded neid pärast võitu valdavad. ​

Kuidas emotsioonid praegu on, st hommikul pärast võidust teada saamist? Millised tunded valdavad?

Rõõmus ja rahulolev tunne. Kuna film on nii pikk protsess ja stsenaristitöö on esimene faas, tähendab filmi valmimine pikka ootamist. Sellele lisaks koroona, mis kõikjal tootmist või linastumist edasi lükkas.