See on mu elu kõige ilusam aeg...

Hetk Tiit Palu lavastusest «Kuldrannake», fotol Piret Laurimaa ja Sepo Seeman. Foto: Tiit Palu

Pärnu Suveteatri mängukavas on tänavu suvel suisa kaks uuslavastust. Kurgjal Carl Robert Jakobsoni talumuuseumi õuel mängiti Tiit Palu algupärandit «Indrek ja heledad hääled», mille lavaelu lõppes enne jaanipäeva.

See oli nagu kelmikas ning uljas võõrsilkäik, 8. juulil Pärnu jahtsadama purjekakuuris esietendunud «Kuldrannake» aga kojutulek. Sest purjekakuur on Pärnu Suveteatri kodulava alates aastast 2016. Suvelavastused «Klarissa kirjad» (2016), «Inriid ja Toomas Nipernaadi» (2018), «Armastuse narrid» (2019) ja «Kuldrannake» on vaadeldav kui üks isikupärane teekond. Enne neid oli veel lustlik koguperelugu «Minu pere ja muud loomad» (2015, mängupaik Komfeki kohviku sisehoov) kui Pärnu Suveteatri hakatus.

Väikese õdusa suveteatri püsitrupiks on näitlejaduett Piret Laurimaa – Sepo Seeman. «Armastuse narrides» liitus Jaan Rekkor, sulandudes sujuvalt suveteatrisse. Muusika eest kannab hoolt Olavi Kõrre, mees nagu orkester, temale kuulub väljakujunenud lavanurgake mitme pilliga. Kõrre valitud laulud loovad seegi kord hubase meeleolu, muudavad tähelepanelikuks juba enne etenduse algust.