Tartuffi filmikava toob Tartusse eksootilist hõngu

Paremad päevad Foto: Kaader filmist

PÖFFi armastusfilmide festivali Tartuff kava tuleb tänavu tavapärasest eksootilisem, sisaldades ka Hiina, Taiwani, Hongkongi ja India filmikunsti.

Baltikumi suurima vabaõhufilmifestivalini, mis muudab Tartu Raekoja platsi hiiglaslikuks kinosaaliks, jääb täpselt kaks nädalat. Täna kuulutas 2.–7. augustini toimuv festival välja filmikava, kus on kokku 18 armastuse eri variatsioone puudutavat filmi mitmest maailmajaost ja žanrist. Mingit roosamannat oodata ei maksa – nagu ikka jälitatakse Erost mööda käänulisemaid teid ja pimedamaid nurgataguseid.

Hiina koolielu varjatumat poolt – massilist koolivägivalda – käsitleb Hongkongi režissööri Derek Kwok-cheung Tsangi film «Paremad päevad» (Shao Nian De Ni), mille kangelanna Nian peab toime tulema kiusamise ja lõpueksamite pingega. See on aus ja julm sissevaade maailma, millest meil aimugi ei ole. 2020. aasta parim Hongkongi linateos kandideeris tänavu ka mitteingliskeelse filmi Oscarile.

Taiwanil üles võetud vampiiridraamas «Surnud ja ilusad» (Dead & Beautiful) muutuvad pururikkad noored pärast järjekordset pidu vampiirideks. Hollandlase David Verbeeki film kõnnib mitme žanri piiril, käsitledes suurlinna noorte üksindustunnet ja umbusku tulevikku.

India režissööri Prithvi Konanuri filmis «Kus on Pinki?» (Pinki Elli?) läheb kaduma kaheksakuine beebi, tõstatades India ühiskonnas valusa teema, milleks on laste varastamine ja müümine.

Meile kodusemat Euroopa filmikunsti esindab Prantsuse režissööri Marie-Castille Mention-Schaari «Hea abikaasa» (A Good Man) – empaatiline draamafilm last soovivast paarist, transsoolisest mehest ja tema naispartnerist, kes saatuse tahtel on viljatu. Prantsusmaalt on pärit ka Charlène Favier´ «Slaalom» (Slalom), mis puudutab spordi kaudu alaealiste väärkohtlemise ja hoolimatuse teemat. Film võitis mullusel PÖFFi noorte- ja lastefilmide festivalil Just Film parima noortefilmi grand prix´.

Hispaania filmi «Kärgatus» (Destello Bravio) režissööri Ainhoa Rodríguezt on lummanud Lõuna-Hispaania kolkakülade naiste eepilised lood, mis kasvavad välja ikka veel väga patriarhaalsest keskkonnast. Norra lavastaja Charlotte Blomi draamakomöödia «Diana pulmapidu» (Dianas bryllup) jälgib lapse silmade kaudu oma vanemate kooselu, mis on täiuslikkusest kaugel, aga ikka ja alati inimlik ja liigutav.

Taani režissööri Henrik Ruben Genzi sõjafilmis «Erna on sõjas» (Erna I Krig) maskeerub Erna meheks, et sõtta kutsutud pojale järgneda ja teda kaitsta. Liigutav lugu vankumatust emaarmastusest võeti üles Tartus ja selle ümbruses.

Filmiklassikat esindab Itaalia romatiliste draamakomöödiate kuninga Gabriele Muccino diloogia «Viimane suudlus» (L’ultimo bacio) ja «Suudle mind veel» (Baciami ancora), mille tegelased keerlevad lakkamatus suhte-, tõe- ja valede puntras.

Tänavuse festivali alateema teadusega on seotud kaks dokumentaalfilmi, mis jõuavad Athena keskuse ekraanile.

Mis siis, kui meie elu on simulatsioon? Videomäng, mida meiega mängitakse? Kui see on nii, siis kes oleme meie ja kes on need, kes meiega mängivad? Rodney Ascheri dokumentaalfilm «Viga maatriksis» (A Glitch in the Matrix) süveneb simulatsiooniteooriasse, mille viis massidesse kultusfilm «Matrix».

Iiri dokumentalist David Burke toob aga filmis «Küborgide isa» (Father of the Cyborgs) vaatajani loo neuroloog Phil Kennedyst, kes lasi teaduse nimel paigaldada oma ajusse elektroodidega varustatud implantaadi, et uurida, kuidas saaksid halvatud ja kõnevõimeta inimesed oma mõtteid kuuldavaks teha.

Dokumentaalfilmidest linastuvad Athena keskuses veel Itaalia režissööri Francesca Mazzoleni film «Punta Sacra» – lugu Rooma külje all tegutsevast illegaalsest kogukonnast – ja India režissööride Rintu Thomase ja Sushmit Ghoshi film «Tulega kirjutades» (Writing with Fire), milles ühiskonna kõige madalamast kihist pärit India naisajakirjanikud võitlevad sule ja kaameraga ebaõigluse vastu. Inspireeriv dokumentaalfilm sai tänavusel Sundance´i filmifestivalil publikuauhinna.

Perefilmidest näeb Athena keskuses Slovaki režissööri Martina Saková filmi «Suve mässajad» (Sommer-Rebellen) ja «Nukitsameest», mis on pühendatud Helle Karise mälestusele.

Juba varem kuulutas festival välja tänavused avafilmid, Rao ja Pauline Heidmetsa lühianimafilmi «Kood» ja USA režissööri Chad Hartigani romantilise ulmefilmi «Väike kala» (Little Fish).

Sissepääs kõigile Tartuffi seanssidele on prii.