Pärnus maksis seekord kõva idee

Tänavuse Pärnu filmifestivali kolm suurimat laureaati – Jaan Tootsen, Mohamed El Aboudi ja Guido Hendrikx. FOTO: Marie Virta Foto: Marie Virta

Kummaline, et Pärnu filmifestival, mida legendaarne kinohärra Mark Soosaar suvepealinnas juba 35. aastat peab, meedias suhteliselt vähe tähelepanu saab. Kui välja arvata festivali auhinnatseremoonia (otse)ülekanne ETVs, peetakse filmipidu, mille programmist leiab ka mainekatel festivalidel IDFA ja Hot Docs osalenud teosed, Pärnus üsna vaikselt. Samal ajal on filmide kunstiline tase pidevalt tõusnud. Kui veel kümme aastat tagasi oli Pärnus ikka oht näha ka mõnd aeglaselt kulgevat, väriseva kaamera ja ülepõlenud pildiga ekspeditsioonivideot, siis nüüd on kogu kava täidetud vaid heal kunstilisel tasemel linateostega.

Festivali peakorraldaja Mark Soosaar on pea kõigil linastustel ise kohal ning juhib väsimatult Q&A sessioone ka õhtul kell üksteist. Kuna festival on väike, tunneb iga külaline, et ta on oodatud ning eriline. Poole hubasest kinosaalist täitsid seekord Balti Filmi- ja Meediakooli tudengid, kelle teoseid näidati spetsiaalses tudengifilmide eriprogrammis ning peeti ka mitu meistriklassi.

Reede hommikul juhataski meistriklassi hollandlane Guido Hendrikx, kellele päev hiljem ulatati festivali suur auhind parima kunstilise saavutuse eest filmis «Inimene ja kaamera». Saanud inspiratsiooni ühest lühifilmi mõttest, võttis Hendrikx kaamera, sõitis nii mitmessegi Hollandi väikelinna, koputas mõnele koduuksele ja lihtsalt seisis. Rohkem kui 400 koduuksel ei rääkinud ta sõnagi uksele saabunud inimesega, ei noogutanud ega raputanud nende uudishimulikke küsimusi kuuldes pead. Muudkui filmis, kuniks lubati. Ja vahel lubati enamatki.