Viljandi pärimusmuusika festival – it’s a hell of a party!

Keerleb-pöörleb ringiratast. Folk pani inimesed päise päeva ajal pidutsema. FOTOd: Eesti Pärimusmuusika Keskus Foto: Eesti Pärimusmuusika keskus

Tänavusele Viljandi folgile, millel teemaks «Kokkumäng», saabun Tartust, kus vabadele kohtadele Viljandi bussil käib kõva rebimine. Nii mõnigi peab järgmist bussi ootama jääma. Viljandisse jõudes ma sedasorti tunglemist ei kohta. Tundub, nagu oleks tavaline neljapäev. 

Sarnaselt eelmise aasta Pärimusa 2.0 kontserdiga folgitakse ka sel aastal väiksemas formaadis – festivalialale on oodatud vaid 5000 inimest. Samuti on festivali perimeetrit kõvasti kokku tõmmatud ning ka kava on silmanähtavalt hõredam. Juba etteruttavalt pean mainima, et kuigi kavas on vaid 60 (!) kontserti, on neile kõigile jõudmine ilmvõimatu missioon.

Festivalialale jõudes tekib viimaks ka see päris, kauaoodatud folgitunne. Mida rohkem pärimusmuusika aida poole, seda enam festival elavneb. Siin-seal mängivad kõige pisemad pärimusmuusikud trumme, akordioni, vilepilli jm, inimesed jalutavad, rõõmustavad taaskohtumiste üle ja naudivad kauaoodatud melu. Seda tunnet jagavad ka kõik esinejad, kes vähemalt korra esinemise jooksul tõdevad, kui hea on taas kui üks mees folkida.