Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Ringkäik kunstiajalookursusel, kus ühest autorist piisab

«Arkaadia», 1913. Õli. FOTOd: Läti Rahvuslik Kunstimuuseum FOTO: Läti Rahvuslik Kunstimuuseum

Juhan Viiding on kirjutanud: «Jaapan on kaugel / Eesti on kaugemal veel / ütlevad tuuled.» Läti on nõnda lähedal, ­ometi kaugemal veel, tundub ­mõnigi kord. Rahvusriikidena iseseisvumine on meid ajaloos ühendanud, kuid ka lahku löönud, mida võimendab erinev emakeel. Ehkki tuttavana kõlavad, ei aita sõnad iela ja saldējums kirjeldada läti kunsti, millest ka naaberriigi kunstiteadlasel on veel palju õppida.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seda lünka aitab ­teadvustada, kuid õnneks ka ületada läti kunsti suurkuju ­Janis ­Rozentālsi (1866–1916) loomingu näitus Kumus. Rozentāls on justkui kontsentraat kõigest, mis 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Euroopa kunstielus toimus. Seejuures oli ta uute suundade importija ning oluline Balti kunstielu moderniseerija. Kui eesti kunstiga (väga lihtsustavalt) võrrelda, tundub, nagu istuks tema isikus ühe laua taga näiteks Ants Laikmaa, Nikolai Triik, Konrad Mägi ja ukse vahelt vaataks sisse veel baltisakslane Eduard von Gebhardt.

«Arkaadia», 1913. Õli. FOTOd: FOTO: Läti Rahvuslik Kunstimuuseum
Tagasi üles
Back