/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/10/10/13405563t1h2e14.jpg)
Homme algavatel Nargenfestivali «Tormise tuules» kontsertidel esitab 5. ja 6. augustil kell 19 Tallinnas Põhjala tehases Soome akordionivirtuoos Kimmo Pohjonen oma teost «Uniko» esmakordselt koos keelpilliorkestriga.
Homme algab Nargenfestivali kolmas osa: «Tormise tuules»
«Uniko» on mitmeosaline teos häälele, akordionile, keelpillikvartetile ja elektroonikale, milles hääle ja viie pilli tekitatud helid kasvavad sämplite, elektritrummide ja elektrooniliste manipulatsioonidega massiivseks orkestraalseks kõlaks. Pealkiri viitab muusika unenäolisusele ja hüpnootilisusele – Pohjoneni sõnul ongi see teos unistustest ja elust. Helilooja on soovinud sukelduda muusikasse, sulgeda silmad ja minna kusagile väga sügavale, ennast unustades.
«Kui sa näed und ja oled teadvuseta, sa siiski tead, kus sa oled. Siis sa ärkad üles ja oled endiselt oma unenäos.» Teos kõlab helilooja sõnul nagu Soome ilm – vahel on see imeilus, vahel aga tõeliselt kole ja vastik. «Kole saab olla ka meeldiv, sest mulle meeldib vastik ilm. Komponeerides «Unikot» tundsin ma, et see kulgeb läbi jääaugu, läbi sooja vee, päikese, pimeduse. See oli väga võimas.»
Kontsertidel Tallinnas on keelpillikvartett asendatud keelpilliorkestriga. Koos Kimmo Pohjoneniga (akordion, vokaal) on laval Juuso Hannukainen (elektroonika, elektroonilised trummid) ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Tõnu Kaljuste: «Nagu Nargenfestivali publik teab, algab meie festival tavaliselt Kreegi päevadega ja lõpeb Pärdi päevadega. Alates eelmisest aastast lisandus festivalile veel üks «Lego klots» – «Tormise tuules». Siia koonduvad teosed, lavastused ja maailma muusika, mis põhinevad väärtustel, millele puhus tuule purjedesse Veljo Tormis.»
«Tormise tuules» teises kontserdikavas «Eesti kalendrilaulud» astub Tõnu Kaljuste Eesti Filharmoonia Kammerkoori ette esimest korda üle aastate taas peadirigendina. Kontserdid on pühendatud Tormise muusikale, vaadates tagasi tema loomingule mitme aastakümne taha. Kava keskmes on 1967. aastal valminud eesti rahvakalendri tähtpäevadega seotud ulatuslik tsükkel «Eesti kalendrilaulud».
See viiest alatsüklist koosnev sari osutus helilooja jaoks pöördeliseks – pühendumine eesti rahvalaulu uurimisse, selle varasalve sügavuti tundmaõppimisse viis arusaamiseni regilaulu olemusest, struktuuri terviklikkusest ja kuidas seda terviklikkust kunstmuusikas säilitada. Veljo Tormis on öelnud, et regilaulu maailm on valmis, meil ei ole vaja seda parendada ega arendada, me saame vaid sellesse maailma pilgu heita ja ta hetkeks teistele nähtavaks muuta.
«Sain lõplikult aru, et regilaulu ei tohi töödelda, nagu ma olin seda teinud «Kihnu pulmalauludes». Regilaulu väärtus seisneb just tema enda meloodias, korduvuses ja mittefunktsionaalsuses harmoonia puhul. Seal [«Kalendrilauludes»] on rohkem sellist klastriharmooniat ja paralleelliikumist kolmkõlade ja septakordidega. Algul olid paralleelkolmkõlad, aga hiljem, «Jaanilauludes» juba näiteks paralleelklastrid, kuuehäälsed akordid, mis paralleelselt moodustavad massiivse kõla.» See oli heliloojana «oma nišši» leidmine ning jäi loomingu keskmesse tema elutee lõpuni.
Kontserdid pealkirjaga «Eesti kalendrilaulud» toimuvad 7. ja 8. augustil Tallinnas EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis ning Viljandis Pärimusmuusika aidas.
Vaata täpsemalt www.nargenfestival.ee.