Selle eluga kaasnevale üksildusele, pahedele ja kannatustele viitavat popmuusikat võiks nüüdseks pidada juba omaette žanriks, mida muu hulgas on viljelenud ka The Weeknd ja Justin Bieber, kuid keegi pole seda teinud nii ehedalt ja läbimõeldult avameelsuse ja hämamisega mängides kui nooruke Billie Eilish.
Tema 2019. aasta debüüt «When We All Fall Asleep, Where Do We Go?», mis suunas valgusvihu vaimsele tervisele ja enesevigastamisele ning oli kohati pea südantlõhestavalt nukker, oli juba iseenesest ülimalt aus album, mis puudutas oma tundliku depressiivsusega kõiki noori masendunud hingi üle maailma. Eilishi teine täispikk album «Happier Than Ever» pole seetõttu midagi uut, ent on kõvasti eneseteadlikum ja täiskasvanulikum üllitis.