Näitus «Animatsioon ja kaasaegne kunst» festivalil Animist Tallinn

Toimetaja: Kultuuritoimetus
Copy
Anu-Laura Tuttelberg «Talv vihmametsas».
Anu-Laura Tuttelberg «Talv vihmametsas». Foto: Filmikaader

Rahvusvahelisel animatsioonifestivalil Animist Tallinn, mis toimub sel aastal esimest korda, avatakse 18. augustil Eesti Kunstiakadeemia galeriis näitus «Animatsioon ja kaasaegne kunst». Näituse kuraatorid on Gerben Schermer ja Yiorgos Tsangaris.

Viimastel aastatel on kujutava kunsti ja filmi piirimail loodud märkimisväärseid animatsiooniinstallatsioone. See animatsiooni kasutusvaldkond kätkeb endas uusi narratiivseid vorme ja erilist võimalust liikuva pildi kogemisel. Selline kinematograafiline vabadus loob tingimused õitsva filmikultuuri tekkeks. Animatsiooni ja ruumikunsti võimaluste sundimatu kasutus ning nende inspireeriv kokkusulatamine loob unikaalse visuaalse keele ning selle esitluse.

Iga kunstnik räägib oma isikliku loo, olgu see narratiivne või mittenarratiivne, eksperimentaalne, abstraktne või figuratiivne. Kasutatakse laia valikut materjale tušist paberil kuni portselanini, puulõiget, live-action-kaadreid ja filmilindile kraapimist. «Animatsioon ja kaasaegne kunst» pakub unikaalse elamuse nii tavavaatajale kui professionaalile, juhtides samas ka tähelepanu animatsiooni ajaloolisele pärandile.

Näitusel osalevad kunstnikud Geng Xue (Hiina), Pierre Hébert (Kanada), Liu Yi (Hiina), Fukumi Nakazawa (Jaapan), Stuart Pound (Suurbritannia), Sun Xun (Hiina) ja Anu-Laura Tuttelberg (Eesti).

Geng Xue teos «Härra meri».
Geng Xue teos «Härra meri». Foto: Repro

Geng Xue teos «Härra meri» koondab endas videoinstallatsiooni ja joonistusi. «Härra meri» põhineb Qing-dünastia autori Pu Puuli-Lingi (1640–1715) salapärasel ja verisel lool ning materjalina on eriti leidlikult rakendatud Qingi dünastia traditsioonilist portselani. Uudishimulik teadlane asub uurima salapärast kõrbesaart Lõuna-Hiina meres. Seal kohtab ta prostituuti ja madu. Nad jäävad talle vahele oma korduva käitumismustriga. Jahedates toonides läikiva portselani habras täiuslikkus vastandub teravalt verise looga. Portselani kasutuselevõtu taga võib olla Geng Xue kirg klassikalise hiina kunsti vastu. Traditsioonilise materjalina kannab portselan endas pikka tähenduslugu. Selle filmiinstallatsiooniga loob kunstnik portselani jaoks uue kaasaegse keele, ühendades materjali sära selliste kinematograafiliste elementidega nagu liikumine ja valgus.

Pierre Héberti töö «Kriimustus 2 – Virvenduste polüfoonia» puhul on tegemist videoinstallatsiooniga. «Kriimustus 2» on meditatsioon ajas, nii radikaalselt abstraktne kui ka intensiivselt materiaalne. Ekraanil keerlevad jooned, mis tõmblevad ja värisevad. Erineva pikkusega aasad jooksevad lõputult mustvalgel triptühhonil. Tulemuseks on pidev viivitus kolme komponendi vahel ning pidev kompositsioon piltide ja helide vahel. Pierre Héberti filmid ja multidistsiplinaarsed projektid on eksperimentaalset laadi. Pierre Hébert on tuntud oma 16 mm või 35 mm filmilindi kraapimise poolest, lisaks esitab ta samas tehnikas teostatud animatsioonietendusi koos muusikutega.

Liu Yi teos «Vares on kutsunud terve päeva» on loominguline dokumentaalfilm, milles on ühendatud dokk-kaadrid ja animatsioon, see on haarav reisikiri sõidust, mille filmitegija tegi läbi India. Tema muljed on sügavalt isiklikud ja käsitsi joonistatud animatsioonides näivad tema kujutlused mõnikord unenägudena, aga ka sillana reaalsuseni. Ta püüab mõista oma India-armastust ja mõtteid, tundeid ja igapäevaseid olusid ning haiguste ja surma kogemust. Liu Yi on mitmekülgne noor kunstnik. Ta liigub vaevata erinevate kunstiliikide vahel. Ta edastab oma kunsti kasutades väga tabavalt nii anima- ja mängufilmi, installatsiooni, maali, skulptuuri kui ka muid vorme. Yi teine näitusel olev teos «Maised inimesed» on filosoofiline uurimus inimkonnast, joonistatud õhukestele riisipaberi kihtidele. Kaastundlik ja ajastutruu portree universaalsest väljakutsest maailmaga hakkama saada ning reaalsuse ja kujutlusvõime kokkupõrkest.

Jaapani kunstnikult Fukumi Nakazawalt on näitusel teos «Deformatsioon pärast transformatsiooni». Fukumi teostes ei esine animatsioon kunagi eraldiseisva nähtusena. Iga stseeni jaoks tehtud joonised liimitakse kokku ja eksponeeritakse kunstiteostena. Fukumi on visuaalkunstnik, kes on huvitatud kehariputamise ja bondage-kunsti põhjustatud keha deformatsioonidest. Nende seansside ajal tehtud joonistused aitavad tal luua seninägematuid inimkujusid. Tema töödes muutuvad inimesed igapäevaste ülesannete täitmiseks mõeldud tööriistadeks. Nende jaoks pole küsimus mitte ainult praktilise vormi omandamises, vaid see sisaldab ka naudingu aspekti. Selles utoopilises maailmas saavad inimesed oma loomingu objektidega üheks.

Stuart Poundi «Kleepuvad pikslid» annab iroonia ja mängulisusega tuntud mängufilmistseenidele või suisa juhuslikult leitud kaadritele uusi tähendusi. Nihestades ja korrates ulme- või märulifilmide stseene, muutub vaatajate kogemus poolenisti abstraktseks ja ta tajub võõristust. Tema loomingu juhtmotiivi moodustavad muusika ja luule. Filmitegija ja visuaalkunstnik Pound on lühikeste eksperimentaalfilmide ja installatsioonidega loonud muljetavaldava kogumiku, mille teosed väsimatult uurivad ja toidavad kinokunsti.

Sun Xun on üks hiina uue põlvkonna sõltumatu animatsioonikunsti pioneere, kelle muljetavaldavad teosed on toonud talle rohkelt rahvusvahelist tunnustust. Sun Xun töötab sageli jooniste ja maalidega, kuid ühendab need ka teksti, puunikerduse ja esemetega, mis tema lugusid edasi annavad. Ajalugu ja aeg, fantaasia ja tegelikkus on tema loomingus korduvad teemad, need uurivad ühiskondlikke arenguid ja revolutsioonilisi muutusi. Näitusel on väljas tema töö «Mõned tegevused, mida pole revolutsioonis veel määratletud».

Eesti filmitegija ja visuaalkunstnik Anu-Laura Tuttelberg peab nukufilmi aja kontsentratsiooniks. Talle meeldib tuua esile erinevaid nukufilmi tehnikaid, nagu töö valgusega ja uue aja loomine. Anu-Laura on näitusel esindatud tööga «Talv vihmametsas». Koos oma loendamatute putukaliikide, kalade, lindude ja imetajate ning kümnete tuhandete taimeliikidega on vihmametsal ülemaailmne tähtsus planeedi kliima tasakaalustamisel. Mehhiko ja Peruu troopilised vihmametsad moodustavad muljet avaldava tausta loole maagilistest portselanolenditest, kes elavad päevast päeva, aastast aastasse meie unistuste kõrbes. Portselani omadused, selle habras täiuslikkus koos kõige üle domineeriva looduse ja aja kulgemisega jutustavad poeetilise ja universaalse loo elust ja surmast.

Näitus on külastajatele avatud 18.–21. augustini Eesti Kunstiakadeemia galeriis, Põhja pst 7.

Tagasi üles