/nginx/o/2021/08/20/14003727t1ha675.png)
Kaheksakümnendate Afganistanil on mu isiklikus omailmas tähtis koht. Ikka räägiti ühest ja teisest, kes sinna sõtta läks või sealt tagasi tuli, rohkem või vähem katkutud psüühega. Ikka kerkisid kuhugi lapse kujutlusilma mingisugused jutud mingisugustest tinakirstudest. Ja mägedest. Ja nugadest. Külas oli ka keegi mees, kes näitas oma haavu ja väitis, et mudžahiidid olid teda nugadega katki lõikamas, aga ta pääses põgenema. Võimalik, et mehe hüüdnimi oli Batka, aga sama võimalik, et ei olnud. Ametilt vist keevitaja.