Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

AJA AUK ⟩ Lugu, mis ei räägi Peep Vainust

Culture Beat- Serenity FOTO: Plaadikaas FOTO: Plaadikaas

Peaaegu terve 1993. aasta septembri paukus Briti singlitabeli tipus Saksa bändi Culture Beat singel «Mr. Vain». Aga mitte ainult seal. Ka mujal Euroopas paljudes kohtades. Nagu ka paljudes Eestis ­leiduvates väiksemates või suuremates kõla­rites – oli see siis mõne tolleaegse varakapitalistliku ­ööklubi ­helisüsteem või mõni hoopis ­kesisem ja veel nõukogude ajast pärinev raadiokrapp.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

See oli kaasahaarav lugu. Kohe esimesest taktist ­võeti meil saksalikult ­otsekohese ­hi-nrg-­süntesaatorikäiguga kratist kinni ja veeti, kuhu oli vedada, edasi sekkusid ­mängu basstrumm, sünteetiline ja üsna funky bassikäik ning ­tegid asja pisut plastilisemaks. Kui kampa lõid veel r’n’b-koolitusega naishääl ja meesräppar (Tanya Evans ja Jay Supreme), nagu tollases võrdlemisi šabloonses eurodance-muusikas kombeks, oligi asi, nagu öeldakse, purgis.

Kui 90ndate alguses sai regulaarselt loetud noorteväljaannet Meie Meel ja seal neist bändidest ikka kirjutati, kuna nad olid populaarsed, jäi meelde asjaolu, et sageli olid Saksa eurodance-bändide räpparid USA vägede koosseisus Saksa­maal teenivad sõdurid. Nõnda ka Jay Supreme.

Tagasi üles
Back