Teatri lärmist ministeeriumi vaikusesse

Copy
Laur Kaunissaare ministeeriumi siseõuel. Risk peab kunstis alati jääma ja muu raamistik võiks seda riski soosida, räägib ta.
Laur Kaunissaare ministeeriumi siseõuel. Risk peab kunstis alati jääma ja muu raamistik võiks seda riski soosida, räägib ta. Foto: Mihkel Maripuu

Mulle väga meeldib kultuuriministeeriumi siseõu. Seal on sellist itaalia vaibi. Ilmselt on selle tõttu seal ka teatraalset vaibi. Ja ka võimu ja ranguse ja dokumentide ja (lõplike)otsuste ja templite ja allkirjade vaibi.

Kohtumegi Laur Kaunissaarega seal, sest on põhjust. Nii esteetilistel kui ka logistilistel põhjustel. Temast sai juunis kultuuriministeeriumi teatrinõunik. Varem töötas ta teatris. Dramaturgi, tõlkija ja lavastajana. Viimati kuulsa NO99 dramaturgina, sealt edasi vabakutselisena.

Kevadel, veel enne kui ta uude ametisse läks, tuli tal Kanuti gildi kaubamärgi all endise EKP arhiivi hoones välja lavastus «Mäletan/Ei mäleta», mida kirjeldati ka kui ringkäiku lähimälu hämarusse.

Tagasi üles