Esimesel Biotoopial osales üle 150 külalise 23 riigist

«Biotoopia» konverentsil oli ka Taavi Varmi augmenteeritud reaalsuse võimalustega mängiv teos «The False Reality of Fusion Memory». Foto: Morrow Shoots

Esimesele kunsti, teadust ja filosoofiat ühendavale rahvusvahelisele hübriidkonverentsile Biotoopia soetati koos veebipiletitega 161 piletit, millest 59% osteti Eestist ja ülejäänud 23 riigist.

Viinistu kunstisadamat külastas 128 inimest, kellest 31 olid väljastpoolt Eestit, 11 riigist. Konverentsi programmis olid esindatud teadlased ja kunstnikud Eestist, Lätist, USAst, Saksamaalt, Hollandist, Hispaaniast, Poolast ja Soomest.

Biotoopia fookus oli inimese suhetel teiste eluvormidega. Selle tänapäevased kriitilised jooned võttis hästi kokku Saksa bioloogi ja kirjaniku Andreas Weberi tõdemus tunnetusvõimest kui mateeriavormide ühisest omadusest, mille printsiipe jagavad inimesed kõikide teiste eluvormidega bakteritest loomadeni. Nii ei pruugi suhted teiste elusolenditega tõukuda inimese subjektiivsest tahtest, vaid avaneda loomupärasemalt hoopiski tõsiasja tõttu, et me jagame teiste elusolenditega ühist mateeriat, ühist poeetilist ruumi ja me ühendume nendega seeläbi ka unikaalsetel viisidel.

Tulisema vastukaja sai Hispaania teadlase Vicente Raja sissevaade tema uurimustöödesse taimede liikumisest, mille eripärased omadused võimaldavad vaadelda taimi kognitiivsete süsteemidena, s.t neile võib omistada kõige lihtsamaid mõtlemisvõime aspekte. Teadlane rõhutas ka inimkesksuse vastuolu taimede teadvuse käsitlemisel, milles otsitakse taimede juures inimese teadvuse sarnaseid omadusi ega märgata taimse teadvuse iseärasusi.

Mitmes ettekandes jäi kõlama ka tõdemus, et inimeste ja teiste elusolendite vaheliste suhete olemasolu, vajadus ja nende taasloomine pole uus idee, vaid on kuulunud pärismaalaste kogukondade kosmoloogia ja eluviiside juurde juba sajandeid.

Biotoopia ettekannete kõrval pakuti ka kunstiprogrammi, toimus kolm kontserti, viidi läbi kaks loodusmatka ja mitu Viinistu öömatka. Toimusid praktilised töötoad, kus sai katsetada kommunikatsiooni võimalusi taimedega, tunda seeneniidistiku suhtluskanaleid mulla all ning panustada ideid uute bioloogia õppematerjalide loomisele keskkooliõpilastele.

Biotoopia kuraatori Peeter Lauritsa sõnul täitus Biotoopia peamine eesmärk luua uusi kontakte teadlaste, filosoofide ja kunstnike vahel. «Osalejad kinnitasid ühest suust, et Viinistu on maagiline paik loominguliseks võrgustumiseks, kuna konverentsi ajal pole sealt lihtsalt pääsu. Paratamatult tekib nii rohkem ühiseid hetki suhtlemiseks ja olulise info vahetuseks. Pakuti ka ideid järgmiseks aastaks, näiteks Biotoopia teemaline kaasav lasteprogramm või häppening kohtumiseks teiste elusolenditega,» ütles Laurits. 

2022. aasta Biotoopia on samuti plaanis korraldada Viinistu Kunstisadamas ning siis on fookus tehisintellektil ja teistel tehnoloogilistel võimalustel ökosüsteemide uurimiseks ning esteetiliste kaanonite looduslikul päritolul, lisas kuraator.

Konverentsi online osa saab järelvaadata, rohkem infot Biotoopia kodulehelt www.biotoopia.ee