USA räpi tumedad ja sassis fantaasiad

Spektaakel väikese kirikuga. Kanye West 31. augustil oma kodulinnas Chicagos «Dondat» esitlemas. Foto: Armando L. Sanchez

Suurushullustus tuleb realiseerida, ütles kord Mati Unt. Meie loo mõlemad kangelased püüavad seda omal moel teha.

29. augustil ilmus lõpuks pärast mitmeid edasilükkamisi Kanye Westi uus plaat «Donda». Ma ei tea, kui palju seda oodati, aga Kanye oma dramaatilise persona’ga suudab asjad muidugi vahtu lüüa. Oskab turundada.

Ta salvestas ja esitles plaati staadionitel. Elas ka neil staadionitel, mingis mungalikus kamorkas (selliseid väljendeid ajakirjanduses kasutati: «mungalikus»), magas madratsil ja muudkui tegutses. Päris valmis plaati lõpuks, tundub, ei saanudki. Plaati reklaamib ta, sukk peas. Kuhu üks suurushullustus ikka lõpuks mujale jõuda võib. Üks Kanye iidoleid on Howard Hughes, oma aja maailma rikkaim inimene, kes lõpuks elas ainult ühes pimedas toas, istus seal toolil ja jõi piima, vist vaatas ka filme, sest tal oli ruumis ka filmiprojektor.