Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Raamat nagu kergekaalumaadleja
Olav Osolini krimiromaani arvustus

Olav Osolin. FOTO: Tairo Lutter FOTO: Tairo Lutter

Lepime kokku, et see siin pole kirjanduskriitika ega retsensioon. On mulje ja mõtisklus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Niisiis, mingist hetkest hakkas mulle üha meeldima mõte, et Olav Osolini «Kus lendab part» on kui kergekaalumaadleja. Ses mõttes, et ega sel lool olegi ambitsiooni olla miski tüse klassik tuleviku gümnasisti kohustusliku lugemisvara riiulil. Pigem on tegu lihtsalt ühe vimkarikka kerge lugemisega. Pisut painajalik, aga üldiselt jampslik krimilugu (või siiski müsteerium), mis areneb mingis maapiirkonna turismikeskuses.

Jämedama pintsli ja paksema värviga visandatud karakterid kulgevad rütmis, mille laulab neile ette näiteks… Synne Valtri. Miks mitte! On puänt ja nalja saab kogu aeg. Sellest kõigest saaks mõõduka kohendamisega stsenaariumi mõnele kodumaisele filmile, mis poleks sugugi kehvem kui näiteks ootamatult menukaks osutunud «Seenelkäik».

Tagasi üles
Back