Ma ise pean end võrdlemisi naljakaks inimeseks. Ma ei ole kindel, kas ka teised nõnda arvavad, ent mulle meeldib arvata, et ma olen päris vaimukas. Mulle meeldib ka arvata, et paljuski on see tänu Norm MacDonaldile (1959–2021) – koomikule, kes ei öelnud naljakaid asju, vaid ütles asju naljakalt.
Deadpan-komöödia (tahtlik ja irooniline emotsionaalne neutraalsus või emotsioonide puudumine komöödias – toim) ei ole kõigile – see paistab sageli üleolev ning valdav osa inimesi, kuigi mitte kõik, eelistavad saada mingigi signaali, et on õige aeg naerda. Miks muidu naer situatsioonikomöödiate taustal nii sageli mängib?
/nginx/o/2019/05/05/12139229t1h288f.jpg){kind=small}
