Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

AK ⟩ Iisraeli huumor ja juudi huumor on kaks täiesti eri asja!

Iisraeli kirjanik Etgar Keret on üks tänavuse kirjandusfestivali Prima Vista külalisi. FOTO: foto: Lielle Sand

Neljapäeval, 23. septembril esineb Tartus Prima Vista kirjandusfestivalil Iisraeli kirjanik ja filmirežissöör Etgar Keret. Tema tuntuim jutukogu «Kissingeri igatsedes», mis tekitas 1994. aastal Iisraeli kirjanduses pöörde, ilmus kaks aastat tagasi ka eesti keeles. Keret kasutas selles senisest palju enam kõnekeelt, segas keeleregistreid, jutustas oma kaasaegsete igapäevaelu seikadest ja elutundest ning viis sündmused tihti fantaasiamaailma.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pabistasin enne intervjuud omajagu. Oleme nimelt juba varem suhelnud, ent üksnes meilitsi, kui teie jutukogumikku «Kissingeri igatses» tõlkides teile selle kohta kokku seitsekümmend viis küsimust saatsin. Vastasite väga asjalikult, sisukalt ja konkreetselt, kuid kartsin, et äkki te ei julge minuga enam üldse tegemist teha.

Vastupidi. Te pole sugugi ainuke tõlkija, kes mulle nii palju küsimusi on esitanud. Mõni esitab veel rohkemgi. Minu teoste parimad tõlked on valminud tänu tõlkijatele, kes on mulle küsimusi esitanud, ja ma hindan seda alati väga kõrgelt. Jah, mõni tõesti teab kõike või leiab kõik ise üles, aga enamasti on need tõlkijad, kellel küsimusi ei teki või kellel ei jää ükski küsimus autori enda abita lahendamata, pealiskaudsed, teevad otsuseid uisapäisa ja tõlgivad umbropsu. Autorilt küsimine ei maksa mitte midagi ja on igal juhul parem olukorrast, kus trükitud raamatusse jääb aastateks viga sisse.

Mida te Eestist kuulnud olete? Kui kuulete sõna «Eesti», siis mis teile pähe tuleb?

Esiteks lavastati Eestis mõni aasta tagasi nukuteatris tükk «Bon Voyage ja teised valed» minu juttude ainetel. Mäletan selle kunstnikku Britt Urbla Kellerit. See on esimene asi, millega Eesti minu jaoks haakub. Teine mõte, mis Eestiga seostub, on mõte ilusast külmast paigast kaugel põhjas, vaiksete rahumeelsete endassetõmbunud inimestega.

Tean, et teie pere on terve ja vaktsineeritud. Kuidas mõjutasid teie kui kirjaniku elu Iisraelis koroonaajal kehtestatud meetmed? Ilmselt olete pidanud oluliselt piirama reisimist, mida muidu väga armastate.

Mul õnnestus käia kirjandusfestivalidel Saksamaal ja Horvaatias. Enamik aega olin aga kodus, uitasin tühjadel tänavatel, imetlesin seisma jäänud maailma inertsi jõudu – just see andis mulle koroonaajal palju inspiratsiooni, palju rohkem kui reisimine, mis oli koroonaajal tülikas. Kirjutasin palju koroonaviirusest ja pandeemiast. Koos koreograaf Inbal Pintoga valmis mul mu enda New York Timesis ilmunud lühiloo «Outside» ainetel samanimeline lühifilm, mida saab tasuta vaadata Youtube’is.

Tagasi üles
Back