Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kõige väiksem viiul kõige väiksemas lossis
NÄDALA telesoovitus

Kadrioru loss. Vabariigi presidendi kantselei. FOTO: Liis Treimann

Uus ETV saatesari «Ühe maja lugu» on ehe näide sellest, milliseid saateid rahvusringhäälingult oodatakse. Selgub, et on võimalik küll magusale eetriajale laupäeval enne «Õnne 13» seada mitte nii väga seksika teemakäsitlusega saade.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Ühe maja lugu» plaanib vaatajateni tuua nende hoonete ajalood, mis on Eesti kultuuriloos ajaloolise tähtsusega. Esimeseks uurimisobjektiks on presidendiloss Kadriorus. Ilus avaakord uuele saatesarjale, mis balansseerib akadeemilisuse ja lustlikkuse piirimail. Owe Petersell saatejuhina on omal kohal, ei mõju uinutavalt, aga ka mitte liiga teatraalselt või ennast imetlevalt. Kadrioru lossist saate kokkupanemine pole kindlasti kergete killast, sest filmimisvõimalused on ahtad, seda ennekõike turvakaalutluste pärast. Üldpilti aitavad kokku panna arhiivikaadrid ja fotod. Kuigi kui saatejuht juba on roninud kitsukesse tualettruumi ja viitab käega, et siin on see koht, kus Johannes Vares-Barbarus ennast maha lasi, siis oleks tahtnud seda kohta ka näha.

Maja vaimu aitavad vaatajateni tuua pikaaegne lossitöötaja Vaike Siirus ja presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo. President Kaljulaid Kadriorus ei ela ning endistele presidendi eluruumidele leiti salongifunktsioon, kus peetakse vähem ametlikke jutuajamisi. Kui loss on üleni Pätsu-aegse arhitekti Alar Kotli käekiri, siis salongi osas pole originaalse sisustuse säilitamine nii oluline ning see on võimaldanud praegusel kantseleil sisustada ruumid eestimaise maalikunsti ja mööbliga. Algse ehituse ja majas leiduva mööbli ning kunsti kohta annab saates aru arhitektuuriajaloolane ja EKA rektor Mart Kalm, kes räägib kõik pildid elavaks ja toolid läikivaks. Teda võib tõesti kuulata tundide kaupa. Miniloengu lõpuks istuvad saatejuht ja Kalm presidendi kabinetis paiknevatele toolidele, kust avaneb vaade steriilsele hiiglasliku lauaga ruumile, mille peal arvuti. Kuigi tegemist pole presidendi igapäevase töökabinetiga, siis kuskilt võiks ju paista mõni viide või jälg, et selles majas töötab riigipea koos paljude kantselei töötajatega. Kui kolm presidenti üle elanud Erki Holmberg poleks oma segamini lauda näidanud, oleks saate kohale jäänudki museaalne hõng. Hinnangu oma igapäevasele kontorihoonele andis ka peatselt ametist lahkuv Kersti Kaljulaid, kelle arvates on 1930. aastatel ehitatud maja ajale jalgu jäänud. Riigipea sõnul ei osanud tollased projekteerijad ette näha, et ajakirjanikud ka uuemal ajal tähtsatesse ruumidesse lastakse. Loss aga ei võimalda ajakirjanikele eraldi sissepääsu kohtumiste saali ja nad peavad presidendi ja külalise selja tagant mööda jooksma. Iseasi, kui suure tunglemise suudavad korraldada pisikeses riigis need mõned meediaesindajad ja paar välisajakirjanikku kokku. Aga ei ole kerge kellelgi.

Tagasi üles
Back