Lennukimürin teatri ehk kohtusaali kohal

Kohtuistung ühe vaheajaga. Esiplaanil prokurör Nelson (Maria Annus) Foto: Maris Savik

Ferdinand von Schirachi näidend «Terror» kannab žanrimääratlust kohtuistung ühe vaheajaga. Teatrisaal muundub kohtusaaliks päris kompromissitult, see sünnib otsekohe, kui tehakse teatavaks: publiku osaks on langetada otsus, süüdi või süütu.

Andres Noormetsa lavastus on mõjusalt lakooniline. Ranges lavaruumis hakkab silma viide lennukitiivale, aeg-ajalt kostev lennukimürin kasvab protsessi vältel aina jõulisemaks kujundiks. Kaitsja (Margus Jaanovits) teeb ettepaneku avada aken, eesistuja (Merle Jääger) keeldub põhjendusega, et aknatagune müra on liiga vali. See dialoog kõlab nagu kerge rituaal, mida võib-olla korratakse igal istungil. Hakatuseks pillavadki need kaks tegelast paar vastastikku torkavat repliiki, ent peagi muutub protsess nii pinevaks ja sisuliseks, et suvasalvamisteks pole enam aega ega põhjust. Siit algab arusaam, et tegu pole psühholoogilise ega isegi mitte kriminaalse, vaid ideedraamaga.

Nüansirikkad näitlejatööd