Suri tantsija ja koreograaf Ülo Vilimaa

BNS
Copy
Kultuuri elutööpreemia laureaat Ülo Vilimaa.
Kultuuri elutööpreemia laureaat Ülo Vilimaa. Foto: Arno Mikkor / Raigo Pajula / presidendi kantselei

Esmaspäeval suri 80-aastasena balletitantsija, koreograaf ja lavastaja Ülo Vilimaa.

Vilimaa sündis 13. märtsil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna koreograafiakooli ja täiendas end Leningradis, suurema osa oma teatrikarjäärist pühendas Vanemuise teatrile.

Ülo Vilimaa 1967. aastal.
Ülo Vilimaa 1967. aastal. Foto: Viktor Salmre

Vilimaa oli aastatel 1962–74 Vanemuise balletisolist ja ballettmeister, 1974–97 peaballettmeister ning 1997–2002 lavastaja. 2002 revüüteatri Bel-Etage kunstiline juht ning 2002–03 vabatantsustuudio asutaja ja õpetaja Nõmme kultuurikeskuses.

Vilimaa koreograafilised eksperimendid olid osa eesti balleti uuendusest 1960.–1970. aastatel, märgib järelhüüdes Eesti Teatriliit. Tema koreograafilooming on rikas värvidelt ja teemadelt, mis kajastub ka lavastuste pealkirjades «Kontrastid», «Maalid ehk Kontrastid II», «Käed», «Portreed ehk kontrastid III».

Vilimaa tegi tihedat koostööd eesti heliloojatega, luues koreograafia näiteks ballettidele Lydia Austeri «Romeo, Julia ja pimedus» ja «Tiina», Mati Kuulbergi «Kompositsioon viile», Alo Põldmäe «Merineitsi» ja «Sõnnitund», Rene Eespere «Kõrvalised». Ka tõi Vilimaa lavale balletiklassikat, nagu «Coppelia» ja «Esmeralda».

Lavastajana tõi lavale ooperid «Madama Butterfly», «Porgy ja Bess», «Konsul», «Hertsg Sinihabeme loss», «Carmen», opereti «Lõbus lesk», muusikalid «West Side Story», «Minu veetlev leedi», «Rose-Marie» ning sõnalavastused «Edith Piaf» ja «Maria Callase meistrikursus».

Vilimaa on pälvinud Eesti NSV teenelise kunstniku ja rahvakunstniku aunimetuse, Valgetähe III klassi teenetemärgi ning riikliku kultuuri elutööpreemia.

Tagasi üles