Viha võidab niikuinii?

Andrei Liimets
, Filmikriitik
Copy
Kaader filmist «Laul nimega viha». FOTO: Filmikaader
Kaader filmist «Laul nimega viha». FOTO: Filmikaader Foto: Filmikaader

­Kui kedagi huvitab – ja pole aimugi, miks peaks –, siis 2019. ­aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitsid Madalmaad. Eestit esindas Victor Crone, vene laulja esitas serenaadi vihmasele aknale, aserbaidžaanlasele tegi robot laval südameoperatsiooni ja austraallased lehvisid teivaste küljes lava kohal. Maailma teadvusesse, uudisteportaalidesse ja saadetesse, nagu eelnevaid ekstsesse kirjeldanud kuulus «Last Week Tonight», ­jõudis aga hoopis Islandi industriaalbänd Hatari.

Või õigemini mitte lihtsalt bänd, vaid – nagu Hatari end ise kirjeldab – auhinnatud antikapitalistlik tekno-düstoopiline performance-kunstiline BDSM ansambel. Meediale korraga väljakutse ja täielik maiuspala, kuna intervjuudes ja teistes ülesastu­mis­tes vahelda­takse teravat ühis­konnakriitikat ning kuivalt iroonilist huumorit. Tel Avivis toimunud vastuolulisele võistlusele ei mindud aga sugugi nalja tegema, vaid sihikindla sooviga avaldada toetust ­Iisraeli okupatsiooni all kannatavatele palestiinlastele.

Mugav positsioon

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles