AK ⟩ Jäljed, mis ei jahtunud

J. K. Rowling kasutab oma krimilugude avaldamisel pseudonüümi Robert Galbraith. Foto: Ian West/PA Wire/Press Association Images

Robert Galbraithi Cormoran Strike’i sarja viiendas romaanis «Vere sund» tuleb eradetektiivist peategelasel ning tema kaunil äripartneril Robin Ellacottil lahendada noore naisarsti kadumise juhtum, mis leidis aset nelikümmend aastat tagasi. Kui Strike’i büroo jahtunud jälje juhtumi uurida võtab, on selge, et ülejäänud elu ei saa seisma jääda, samal ajal ootavad oma lugudele lahendust teisedki kliendid, lisaks on nii Cormorani kui ka Robini töö- ja eraelus vahelduva eduga tõuse ja mõõnu.

1974. aastal kaob jäljetult noor naisarst Margot, kellest jäävad maha väike tütar ja abikaasa. Politsei püüab teda leida, kuid tulutult. Esimene uurija kaotab kontakti reaalsusega ning otsustab tõele jälile jõuda tähekaartide ja mõistatuslike märkide abil, tema järeltulija omakorda tahab asjad kiiruga kokku tõmmata ning lisab Margoti mugavalt sarimõrvari ohvrite hulka, omamata selleks mingitki kindlat tõendit.

Cormoranil ja Robinil kulgeb keerulise ja väga segase juhtumi uurimine üle kivide ning kändude, vanadest politseitoimikutest paistab välja lohakalt tehtud töö, esimese uurija isiklik märkmik näib vastupidi põhjalik, kuid see on täis segaseid märkmeid ja pead murdvaid viiteid, veel elus olevad tunnistajad käivad tõe avamisega ettevaatlikult ringi, kümnendeid varjul olnud detailide ja faktide ilmnemine seab kogu loo mitmel korral hoopis uude valgusesse. Kes siis ikkagi tappis Margoti? Sarimõrvar? Abikaasa? Kurikuulus gangster ja tema käsilased? Kohalik ullike? Keegi kolleegidest? Keegi, kellele Margoti tegevus arstina ei meeldinud?