NÄDALA PLAAT ⟩ Rokkbändist sirgub ABBA

Manic Street Preachers on tagasi tabelite tipus. Trio üks juhtfiguure James Dean Bradfield on sellega täitsa rahul. Foto: Dawn Fletcher-Park

Manic Street Preachers ei tee oma neljateistkümnendal, pika karjääri jooksul veidi ehk isegi ootamatult kommertslikus mõttes üheks menukamaks osutunud 11 palaga albumil «The Ultra Vivid Lament» midagi uut, aga teeb seda hästi. Pisut veidral moel kõlavad nad seal kohati nagu ABBA ning paralleelidena muusikamaailma ajaloost ei tule meelde mitte nimed postpungi varasalvedest, vaid hoopis Elton John. Mingis mõttes annab bänd näiliselt kergesti seeditavale, kergele keskteerokile siiski teatud apokalüptilise mõõtme, mis pole üldse halb variant. Selle hea näide on juba suvel ilmunud esimene, albumit sisse juhatav ning kõneka pealkirjaga pala «Orwellian» düstoopiline video.

Walesist pärit Manic Street Preachers on Ühendkuningriigis endiselt kõva sõna, legend ja vaieldamatult sümboolne. Manic on nii kõva nimi, et teda kutsuti kümme aastat tagasi isegi Tallinna Õllesummerile. Nende 14. stuudioalbum «The Ultra Vivid Lament» on esimene, mis tõusis pärast 23-aastast pausi edetabeli tippu, olles sealt nagu möödaminnes tõuganud Drake’i. See pidulik sündmus ületas uudisekünnise ja eks bänd oli ise rõõmus, kuid samas üllatunud.