Paide Teatris esietendub «Lahinguväli»

Kultuuritoimetus
Copy
Maria Paiste Paide Teatri uuslavastuses «Lahinguväli».
Maria Paiste Paide Teatri uuslavastuses «Lahinguväli». Foto: Paide Teater

7. oktoobri õhtul esietendub Paide teatri neljanda hooaja esimene uuslavastus «Lahinguväli». Lavastuse loob meeskond, kuhu kuuluvad lavastaja Jan Teevet, lavastuse dramaturg Oliver Issak, kunstnik Kairi Mändla, etendajad-autorid Maria Paiste, Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, valgusmeister Kermo Pajula ning ehtekunstnik Taavi Teevet. Sügise jooksul mängitakse kokku kümme etendust.

«Lahinguväli» ei ole lavastus teisest maailmasõjast või Kabuli langemisest. See pole lavastus kahuritest ja kaevikutest, sõduritest ja surmast. See on lavastus inimestest, kes peavad oma pidevat lahingut ajaga, mis tahab ennast aina ja aina ümber kirjutada. Võib-olla on see lavastus ka leppimisest. Võib-olla Darwinist. Võib-olla sinust? Ennekõike on see lavastus meist kõigist.

«Oleme seda lavastust luues otsinud kõigi lahingute algpõhjust – jaburalt suur ülesanne, aga vähemast pole nagu mõtet alustada. Maailma ajalugu kirjutatakse liivale. Olgugi, et kirjutatakse ka kivisse ja pärgamendile, paberile ja papüürusele, raiutakse kaljudesse ja lukustatakse koodidesse, hüütakse õhku ja põletatakse raudtahvlitesse, aga kunagi jääb selles kõigest alles ainult liiv. Igav liiv ja tühi väli. Ja selles ei ole õigupoolest midagi hirmsat. Sest kui kõik on jälle liivaks saanud, algab kõik uuesti,» ütleb lavastaja Jan Teevet.

Proovisaali laualt võib leida nii Homerose eeposed kui eilse ajalehe, bioloogiaõpikud, Poola luule paremiku, fotoalbumid teisest maailmasõjast kui ka moeajakirjad. Aga nendest olulisemad on inimesed, kes istuvad sellesama laua ümber, kes neid ja paljusid teisi tekste, küsimusi ja vastuseid oma maailmadesse sünteesida püüavad.

Etendaja Johannes Richard Sepping ütleb, et «Lahinguväli» on sügavalt inimlik lavastus. «Meie erinevad elud on tegelikult üsna sarnased. Mustrid korduvad,» sõnab Sepping.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles