Kultuurifestival Kasaganaan oli õitseng taskus

Copy
Su–Mu luupivad biidid ja vokaalid kiskusid kaasa.
Su–Mu luupivad biidid ja vokaalid kiskusid kaasa. Foto: Kasaganaan

NÄDALAVAHETUS KOPLIS. Vaatamata heale ideele ja tugevale line-up’ile mõjus festival Kasaganaan omajagu veidralt.

Möödunud reedel ja laupäeval toimus Tallinnas, täpsemalt Kopli linnaosas asuvas lokaalis Botik kahepäevane kultuurifestival Kasaganaan. Korraldajate Piret Neihausi ja Indrek Spungini väitel tähendab ürituse nimi filipiini keeles üliküllust, õitsengut. Filipiini keelt oskamata söandan korraldajaid usaldada.

Vähemasti oli kava mitmekesine ja tähelepanuväärselt heal tasemel. Peale esimest DJ setti astus üles Ilmar Laabani mantlipärija Roomet Jakapi, kes kõlas seekord kui ühemehe-Neubauten. Kasutades instrumentidena oma häält, lemmikloomade mänguasju, puust saagi (lugesite õigesti – puust saagi) ja pappkarpi (et selle sisse mikrofoniga auke taguda), lõi ta festivali alguseks igati sobiva meeleolu. Ses mõttes oli ta esinemine märgiline, et järgnevalt näis just looper, mida ka Jakapil oli mitu, kujunevat kogu õhtu populaarseimaks instrumendiks – kuni päeva lõpetavate tantsulisemate bändideni.

Märksõnad

Tagasi üles