Tantsivad utopistid tekitavad küsimusi

Jeremy Shaw’ retsept on segada BBC-likku dokumentaali esteetikat, koreograafiat, glossolaaliat, ulmet, narratiivi, ajalugu ja digitehnoloogiat. Foto: Raul Mee

Kunst on üks noist praktikaist, mis avavad ja laiendavad seda, kuidas on võimalik inimesena maailmas olla. See ei ole vaid millegi loomine või tegemine või selle harjutamine, vaid ka teatud viisil maailmas olemine ja selle harjutamine. Mida harjutab Jeremy Shaw oma uue näitusega?

Eelmisel aastal käisin Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis Marten Esko, Vanina Saracino ja Lea Vene kureeritud näitusel «Tiiger ruumis» kaks korda just Jeremy Shaw’ teose «Liminals» (2018) tõttu. Olin lummatud, intrigeeritud ja tahtsin uuesti kogeda seda, mida see teos minuga tollal juhtus tegema. Teos tõmbas mu endasse ega tahtnud kuidagi lahti lasta. EKKMis nähtu oli mingis mõttes ka eelmäng vastavatud näitusele «Phase Shifting Index». See, kuidas siin kasutatakse BBC-likku dokumentaali esteetikat, koreograafiat, glossolaaliat, ulmet, narratiivi, ajalugu, digitehnoloogiat – kõik see on juba «Liminalsis» üksüheselt sees.

«Jeremy Shaw. Phase Shifting Index»

Kumu kunstimuuseumis 20. veebruarini 2022