«Squid Game»: miks me armastame veriseid vaatemänge?

Hendrik Alla
, kultuuritoimetuse juht
Copy
«Squid Game». M. C. Escheri esteetikat meenutav surmalaagrikeskkond. 
«Squid Game». M. C. Escheri esteetikat meenutav surmalaagrikeskkond. Foto: Netflix

Septembris Netflixi ilmunud Korea telesari «Squid Game» («Kalmaarimäng») rabas maailma jalust ja selle edu tuli üllatusena nii sarja loojatele kui voogedastusplatvormile. Eestis (ja 90 muus riigis) oli sari Netflixi edetabelis pikalt esikohal, selle sündmusi arutati kontori veeautomaatide juures kõikjal maailmas ja internetifoorumites peavad fännid siiamaani vihaseid lahinguid.

Vähem kui kuu ajaga vaatas Net­flixis seda 111 miljonit inimest, millega purustati seni platvormi vaadatuima sarja «Bridgestone» tulemus (vaid 82 miljonit vaatajat). Üks Korea internetipakkuja läks Netflixi vastu kohtusse, sest ülekandemaht muutus nii suureks, et peeti vajalikuks selle pealt sisuedastajalt eraldi tasu nõuda. Ning üks Korea ärinaine sattus tüngakõnede laviini alla, sest tal oli just see telefoninumber, mis osalejaid surmamängudele viis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles