Ene Mihkelsoni preemia pälvib Rein Veidemann

Rein Veidemann tõdeb, et proosa kirjutamine nõuab kannatlikkust ja mõtlemise aega. Ehk teisisõnu: pikki «tagumiktunde» arvutiekraani taga. Pildil on ta «tagumiktundidest» vabal ajal oma koeraga Kadriorus jalutamas. Foto: Mihkel Maripuu

21. oktoobril, Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeval antakse Tartus juba kolmandat aastat järjest üle ka Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia. 2021. aastal pälvib preemia Rein Veidemann.

Tartu Kultuurkapitali ja Ene Mihkelsoni Seltsi väljaantav preemia on mõeldud eesti kultuurimeedias ilmunud silmapaistvate kirjutiste, tele- või raadiosaadete esiletõstmiseks, mis on aidanud kaasa raamatukultuuri ja kirjandusliku loomingu väärtustamisele Eesti ühiskonnas, süvitsi analüüsinud ja mõtestanud eesti keeles ilmuvat kirjasõna ning avardanud kaasaja Eesti kultuuris ja kirjanduses toimuva mõistmise ajalisi ja ruumilisi piire.

Rein Veidemanni mitmekülgne kirjanduslik tegevus nii kriitiku, uurija kui ka loovkirjanikuna on olnud ennekõike rahvuskultuuri tähenduse otsimine ja analüüsimine laias ajaloolises perspektiivis, eesti kirjasõna algaegadest rahvusliku ärkamisaja ja XX sajandi kultuurimurrangute kaudu meie päevadeni välja. Žürii koosseisus Merle Karusoo, Ragne Kõuts-Klemm, Brita Melts ja Marju Lauristin tõstis iseäranis esile veebilehel Edasi.org ilmunud Rein Veidemanni memuaarse värvinguga esseede sarja «Loodimisi Eesti kultuuriloos», sest neis seob Veidemann laiad teadmised kirjandusest kultuuri mõtestamiseks väga mitmekesiste käsitlusnurkade alt.

Lisaks Veidemannile on žürii esile tõstnud ka Margus Mikomägi ja Maarja Vaino tegevust raamatukultuuri ja kirjanduse tutvustamisel ja edendamisel.

Nomineeritud Margus Mikomägi toob kultuuris toimuva iga nädal Maalehe veergudel laia auditooriumini. «Tema parimad kirjutised paistavad silma oma originaalse vaatenurga, sügavalt läbituntud ja meeldejäävas vormis esitatud seisukohtade ning kindlameelse eetilise ja esteetilise positsiooni poolest kultuuriväärtuste tõlgendamisel ja selgitamisel,» kommenteeris žürii liige Marju Lauristin.

Maarja Vaino puhul, kelle eestvedamisel on ellu kutsutud kirjandustänava festival ja kes juhib ka kultuurisaadet «Loetud ja kirjutatud», väärib iseäranis esiletõstmist tema ühtviisi väärtustav tähelepanu kirjandusklassikale ja kirjanduse tänapäeva kõnetava funktsiooni otsimine.

Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia antakse üle ettekandepäeval, kus esinevad ettekannetega Tartu Kultuurkapitali Ene Mihkelsoni fondi stipendiaadid. Jürgen Rooste räägib teemal «Vajuva vee otsingul: poeetilise pilgu piir» ja Loone Otsa ettekanne kannab pealkirja ««Ahasveeruse une» salamustrid. Kas Mihkelson tikib Piibli lõuendile?». Lisaks stipendiaatidele on ettekanne ka Galina Ponomarjovalt, kes kõneleb venekeelsetest raamatutest Ene Mihkelsoni raamatukogus.

Ettekandepäev lõpeb vestlusringiga «Kuidas lavastada Mihkelsoni?». Vestlus on ajendatud Ugala teatris möödunud aastal lavale jõudnud Ene Mihkelsoni romaanist «Katkuhaud». Vestlusringi juhib Marju Lauristin ja selles osalevad lavastaja Priit Pedajas, näitleja ja Ugala teatri juht Garmen Tabor ja lavastaja ning õppejõud Merle Karusoo.

Ene Mihkelsoni loomingule pühendatud ettekandepäeva korraldab Ene Mihkelsoni Selts koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kirjanduse ja kultuuriloo allikate uurimise töörühmaga ja seda toetab Eesti-uuringute Tippkeskus.