Viljandi kitarrifestival – ühe pilli 196 palet

Pedro Martins on virtuoosne kitarrimängija, aga ta mängis ka oma häälega, läbi kajamasinate ja muundurite kostis see kui instrument. Foto: Rene Jakobson

Kitarrifestival on aastaid olnud oktoobri keskpaiga muusikamaiuspala. Seekord oli Viljandi juba 14. korda Eesti kitarripealinn. Vilunud kuulaja teab, mida oodata, esmakülastaja aga saab aimu, et kitarr on rohketeks muusikastiilideks sobiv instrument.

Kolmapäev oli noorema kitarripõlvkonna päralt: Karl Madis Pennar trioga esitles plaati, täites eelmisel aastal Tiit Pauluse nimelise noore kitarrimängija tiitliga kaasnevat kohustust astuda üles kontserdiga. Mängiti nii popikamat kui ka traditsioonilisemat jatsu, hoogsalt ja tujuküllaselt, toeks Robert Rebane bassil ja Martin Petermann trummidel. Kitarristi ideed ja eskiisid olid bändikaaslaste toel saanud lõpliku vormi, mida trio soleerimisruumi jagades põnevalt läbi kontserdi vedas.

Veel vihasemat džässrokki, sellist americana mekiga, kus rütmikas ja rifirohke minek köidab kuulaja tähelepanu, esitles Pent Järve Trio, kes on jõudnud teise plaadini. Virtuoosne, maitsekas, kõlavärvides hästi läbi töötatud muusika. Hans Kurvits trummidel ja Raimond Mägi bassil rütmigrupiks, aga mitte lihtsalt taustjõuna, vaid täisverd solistidena kitarrimehele tuge pakkumas.