Kindel laks: naine seksis autoga

Tänavu Cannes’i filmifestivalil peapreemia võitnud «Titaan» on nüüd ka Eesti kinodes. Foto: Filmikaader

Seekord jagab nädala kultuurisoovitusi Juhan Raud.

Korraga retro ja oma ajast ees

Kuigi järgmisel kuul linastub selle remake, soovitan kõigile hoopis jaapani anime «Cowboy Bebop» algset, 1998. aasta versiooni. See on vaieldamatu klassika, mida igaüks võiks korra elus näinud olla. Hiljuti tegi Netflix ka selle oma platvormil kättesaadavaks. Tegemist on kirju ning uskumatult stiilse, tulevikus toimuva noir’iga, mis saanud mõjutusi nii 70ndate ulmeklassikast, Bondi-filmidelt, vesternitelt kui ka jazz’ilt – Yoko Kanno sound­track on unustamatu. Tulemuseks on midagi läbinisti originaalset, mis on korraga väga oma ajast ees, väga retro ning samas ka aegumatu. Soovitan kõiki sarja osi vaadata algses, jaapani keeles, subtiitritega.

«Cowboy Bebopi» algne, 1998. aasta versioon on vaieldamatu klassika, mida saab nüüd Netflixist näha. Foto: Filmikaader

Imeline sügisraamat

Midagi rehekuu lugemislauale. Roger Zelazny viimaseks jäänud romaan «Üksildane oktoobriöö» on uskumatult lõbus, kummaline ning melanhoolne raamat, kus astuvad muu hulgas üles ka sellised teada-tuntud tegelased nagu Rappija Jack, Sherlock Holmes, Dracula, Larry Talbot ning (vale nimega) Rasputin. Lisaks veel palju rääkivaid loomi, mütoloogiat, okultismi ning harrast sügismeeleolu. Minge ja laenutage see imeline teos endale raamatukogust ning lugege ühe soojaga läbi – te ei kahetse.

Roger Zelazny viimaseks jäänud romaan «Üksildane oktoobriöö». Foto: Raamat

Mootoriõli ja muud kehavedelikud

Tänavu Cannes’i filmifestivalil peapreemia ehk Kuldse Palmioksa võitnud film «Titaan» jõudis nüüd lõpuks ka Eesti kinodesse. Tegemist on maagilis-realistliku friigifilmiga, kus kohtuvad sürreaalsel moel seks, trauma ja autod. Filmi peategelane on rahutu tantsijanna Alexia, kes satub sekeldustesse ning jääb siis muude jamade kõrvalt Cadillacist rasedaks. Sealt edasi lähevad asjad natuke käest ära.

Ilmne võrdluspunkt oleks siin David Cronenbergi «Crash» (igasugused kehad on masinlikud, samas leidub kõigis masinates midagi inimlikku), ent tolle kultusteosega võrreldes on «Titaan» vähem filosoofiline. Kohati on tegelaste motivatsioonist raske aru saada, mis võib nad teha kas salapäraseks või natuke tüütuks, kuid neid on huvitav jälgida. See kõik on väga ogar. Ise oleksin psühholoogia asemel tahtnud (veel) rohkem mootoriõli ja muid kehavedelikke näha, aga kõike head ka ei saa. Igaühele «Titaani» ei soovitaks, aga ebamugavust tekitav ja äge vaatamine on see film küll.

Provokatiivne küllusesarv

Lõpetuseks midagi hubasemat ka. Hasso Krull on filosoof ja luuletaja, kelle mõtteid on alati huvitav lugeda, isegi kui nendega mitte nõustuda. Raamatus «Tänapäeva askees» võtab ta oma ilmavaate kõige täpsemalt ja lühemalt kokku, poeetilisust ja muutlikkust sealjuures minetamata. See on kaval raamat, mis jääb mitme žanri vahele ega ole kunagi päris täpselt see, millena paistab.

Hasso Krulli «Tänapäeva askees». Foto: Raamat