KULTUURIS KUUM ⟩ Kristiina Poska: Lava on minu turvapaik, seal tunnen end kõige kindlamini

Riina Luik
, kultuuriajakirjanik
Copy
Dirigent Kristiina Poska eelmine hooaeg, mis pandeemia tõttu vahele jäi, andis haruldase võimaluse olla terve aasta Eestis, võtta aeg maha, jalutada metsas ja mere ääres. See oli aeg asjade üle järele mõelda. 
Dirigent Kristiina Poska eelmine hooaeg, mis pandeemia tõttu vahele jäi, andis haruldase võimaluse olla terve aasta Eestis, võtta aeg maha, jalutada metsas ja mere ääres. See oli aeg asjade üle järele mõelda. Foto: Kaupo Kikkas

Laupäeval, 30. oktoobril astub Estonia kontserdisaalis Kristiina Poska dirigendikepi all üles Läti Riiklik Sümfooniaorkester. Kui Poska mõni aasta tagasi maailma nõutuima naisdirigendi tiitliga pärjati, sai selgeks, et samas meeletus tempos enam edasi minna ei saa. Aeg ongi teinud omad korrektiivid, mida dirigent nüüd väga naudib.

Vaba hetke, mil see intervjuu toimuda saaks, peab dirigent Kristiina Poska kalendrist kaua otsima – oktoobrikuu on triiki täis, päevad minutipealt ära planeeritud. Näib, nagu poleks koroonapandeemiat olemaski! Poskal on vaatamata heitlikele aegadele käes lausa kaks koduorkestrit: alanud hooajal kinnitati ta lõunanaabrite esindusorkestri Läti Riikliku Sümfooniaorkestri esimeseks peakülalisdirigendiks ning kunstilise juhi ja peadirigendina jätkub viljakas koostöö Flandria sümfoonikutega.

Samuti jagub Poskal kuhjaga külalisesinemisi ning kuhugi pole kadunud ka tema vana armastus – ooperidirigeerimine. Kuid oletus, et midagi pole muutunud, ei pea paika. Muusikamaailmas on väga palju muutunud, ja muutunud on ka eduka naisdirigendi enese eluhoiak ja tööstiil.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles