/nginx/o/2021/08/24/14015555t1h4943.png)
Statistikaameti andmetel toodeti 2020. aastal Eestis 25 täispikka filmi, millest 12 olid mängu-, 12 dokumentaal- ja üks animafilm. Alla 60-minutilisi lühifilme valmis aasta jooksul 117, neist 47 olid mängu-, 50 dokumentaal- ja 20 animafilmid. Suurema osa kõikidest toodetud filmidest moodustasid tudengifilmid.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Kaire Raasiku sõnul jäi filmitoodang 2020. aastal küll varasemate aastatega võrreldes samasse suurusjärku, kuid kinokülastusi oli lausa kaks korda vähem kui 2019. aastal.
/nginx/o/2021/10/25/14164251t1he22e.png)
«Koroonapandeemia ning kultuuriasutuste sulgemine on andnud tugeva löögi nii kinodele kui ka filmitootjatele. Kui 2019. aastal käidi kinos rekordilised 3,7 miljonit korda, siis möödunud aastal külastati kino poole vähem ehk 1,8 miljonil korral, mis teeb 135 külastust saja elaniku kohta,» ütles Raasik.
Eesti kinolevis oli 2020. aastal kokku 368 filmi, millest 34 olid Eesti ning 334 välismaine toodang. Kõige rohkem publikut tõi möödunud aastal kinno film «Tenet», mida käidi vaatamas 160 927 korda. Vaadatavuse poolest teisele kohale jõudis kodumaine film «Talve» 151 137 vaatajaga ning populaarsuselt kolmandale kohale tuli joonisfilm «Sipsik» 107 496 vaatajaga.
/nginx/o/2021/10/25/14164253t1h7bc7.png)
Võrreldes 2019. aastaga langes kinolevis olnud filmide arv 60 võrra. Keskmine piletihind tõusis aastaga veidi – eelmisel aastal tuli kinopileti eest välja käia keskmiselt 6 eurot, varasema 5,9 euro asemel.
Möödunud aastal toimunud Kultuuris osalemise uuringu kohaselt jõudis vähemalt korra kinno iga teine vähemalt 15-aastane Eesti elanik. «Kõige agaramad kinokülastajad olid vanuses 15–24 aastat, neist jõudis filme vaatama lausa 80 protsenti,» lisas Raasik.
Statistikaameti juhtivanalüütiku sõnul olid kinokülastajatest enam kui pooled rahul praeguse filmivalikuga Eestis. «Iga kümnes kinos käinu soovis näha rohkem Eesti autorite filme, kuid sama palju oli ka neid, kes eelistaksid kinokavast leida senisest rohkem just välismaist toodangut. Veerand kinokülastajatest ootaksid aga suuremat filmivalikut autori päritolust sõltumatult,» selgitas Raasik.
Žanripõhiselt eelistatakse vaadata peamiselt komöödiaid (60 protsenti), dokumentaale (53 protsenti) ja draamafilme (50 protsenti). Kõige vähem soovitakse vaadata kunstifilme (16 protsenti). Erisused filmieelistustes joonistuvad välja ka soo ja vanuse lõikes. «Kui soost sõltumatult vaadatakse meeleldi komöödiaid ja dokumentaalfilme, siis naiste eelistuste esikolmikusse mahuvad ka draama-, meestel aga põnevusfilmid. Vanemad inimesed vaatavad aga üha vähem komöödiaid, põnevikke ning ulme- ja õudusfilme ning eelistavad pigem tõsisemaid žanre nagu draama- või dokumentaalfilmid,» rääkis Raasik.
Statistikaamet küsitleb kõiki filmide tootmisega tegelevaid ettevõtteid, kes esitavad kord aastas andmed valminud filmide, filmitootmise tulude ja kulude kohta. Filmi valmimise aastaks loetakse lõputiitrites olevat aastat. Kinolevi kohta kogub andmeid Eesti Filmi Instituut. Kultuuris osalemise uuringut korraldab statistikaamet iga kolme aasta tagant. Viimased andmed pärinevad 2020. aastast.