Iga mehe elus tuleb kunagi aeg kumminukk tühjaks lasta

Nooruke, põlvepikku poisike Jan Dítě (Sten Karpov). Foto: Endla teater

Ma pole kunagi nõukogude ajal elanud. Ma ei saa seda kuidagi mäletada ning kõik, mida ma sellest ajast tean, pärineb õpikutest, romaanidest, suusõnalisest pärandist ja viimasel ajal ka aina populaarsemaks muutuvast nostalgiamaigulisest hõllandusest kõige järele, mis seostub nõukaajaga. Minevikumeenutustega, mida näeb filmis ja teatris, kuuleb raadiost ja taskuhäälingutest, mis avaldub kuldäärega serviisides ja täpilistes plekkpurkides ning kummalises igatsuses ja arvamuses, et tühi lett on sageli etem kui liialt kallis vorst.

Täpselt sellisele mentaliteedile paistab esiotsa tuginevat ka Endla teatri uuslavastus «Ma teenindasin Inglise kuningat», mis pendeldab kusagil haiglase nõukogude nostalgia ja peene pilke vahel, olemata seejuures kordagi imal või igandlik. Vastupidi – «Ma teenindasin Inglise kuningat» on suutnud luua ideaalse dissonantsi ebasündsa, jämeda ning samas pasliku, reserveeritult emotsionaalse vahel. See kõik mõjub korraga nii ajastuomase kui ka võrgutavana.

Lihtne elu?

Ent mida kauem on teatrivaataja tunnistajaks Jan Dítě (Sten Karpov) joovastavalt pöörasele elule, seda selgemaks saab, et igatsusvalust, sest haiglasest minevikuhõllandusest, pole seal tegelikult haisugi. On midagi palju enamat, midagi inimesest suuremat.

«Ma teenindasin Inglise ­kuningat»

Lavastaja Laura Jaanhold, dramatiseerija Andra Teede, kunstnik Illimar Vihmar, videokunstnik Mikk-Mait Kivi

Näitlejad Sten Karpov, Sander ­Rebane, Meelis Rämmeld, Liis Karpov, Tambet Seling, Fatme ­Helge Leevald jt

Esietendus Endla teatris 23. oktoobril 2021