Leidub omajagu rohkem või vähem peidetud vihjeid Murdi enda varasemale loomingule, mitmetele stiilidele, erinevatele kultuuriilmingutele. Mängu sundimatu ilu ja intelligentne jutustamisvorm jätavad kuulajale vabaks nii käed, kõrvad kui ka meeled. «VIIV» ei joonista kaarti, kus oleks punased nooled viitamas «Kuula siit!» või «Pane nüüd seda tähele!». Eks see kuidagi kohmetuks teegi, kui artist publikut alahindab või suisa lolliks peab. Murd suhtub ilmse ja omakasupüüdmatu respektiga nii kuulajasse kui ka sellesse eripalgelisse muusikasse, mida loob.
Kõigi albumi 11 pala nimed on palindroomid ehk täpselt samasugused nii päri- kui ka tagurpidi lugedes. Palindroom on samuti termin klassikalisest muusikast, aga Murdi puhul võib eeldada ikkagi pigem seda sõnamängu ilu, mis siis, et tegu on pea sajaprotsendilise instrumentaalalbumiga. Meenub Ilmar Laabani puhtalt palindroomidele pühendatud teos «Eludrooge ego-ordule» (jah, lugege pealkirju tagurpidi ka).