:format(webp)/nginx/o/2018/01/27/7521105t1h5dd3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/05/14183974t1h5efe.jpg)
Postimees Nädala rubriigis «Kindel laks» jagab sel nädalal kolm soovitust kultuuritoimetaja Alvar Loog.
Veebikontsertide paradiis
Traadimuusika kontsert on – või vähemalt peaks olema! – iga enesest ning rafineeritud maitsest ja vaimsest tervisest lugu pidava inimese elutähtis harjumus ning osalusrituaal. Käimasoleval koroonaajal, kui piirid ja klubid on juba pikemat aega rohkem kinni kui lahti ning kohalik kontserditegevus üsnagi lokaalse haardega, olen rohkem kui varem otsinud oma vanade ja uute lemmikute esinemisi veebiavarustest. Kui viimase kümnendi jooksul oli lollikindlaks märksõnaks, mida sellistel puhkudel Youtube’i sisestada, «OEF» (ehk «Obscene Extreme Festival»), siis tänavu avastasin, et vähemalt sama häid tulemusi annab «hate5six». Tegu on USA kanaliga, mis koondab heldimapanevalt suure hulga aastate jooksul salvestatud grindcore- ja hardcore-kontserte, mille muudavad vastupandamatuks korralik kaameratöö, hea montaaž ja kuulajasõbralik helikvaliteet.
Elurõõmsalt transgressiivne nüüdistants
Sõltumatu Tantsu Laval etenduv Sveta Grigorjeva «Fakerz» on hea näide elurõõmsalt transgressiivsest nüüdistantsust. See on tants, mis loksub kõige ekstsessiivsematel hetkedel üle oma ääre, viskab helde käega õhku nii küsi- kui hüüumärke, segab sentimentalismi nihilismiga ja mille tähendusloome on vabastaval moel ennast tühistav. See on tants, mis on ajastuomaselt ja ootuspäraselt meta-, aga mitte nii palju, et tants ise neis kontseptuaalsetes padrikutes täielikult ära kaoks, tehes tantsijatest laval jalutajad, kükitajad, lamajad, staatilised mõtlejaskulptuurid, lobisevad amatöörnäitlejad... Vaataja kohtab siin rokk-kultuurile omast ekstsessiivsust: detsibelle, higi ja estetiseeritud vägivalda. Hea rokkbänd on see, kes paneb sind soovima olla koos nendega laval. Hea tantsuetendus võiks vast ideaalis tekitada soovi kohapeal kaasa tantsida. «Fakerzit» vaadates mul see tahtmine igatahes paaril korral tekkis.
/nginx/o/2021/11/05/14183975t1h62cc.jpg)
Marylandi lüürikud tulevad Eestisse!
Ma ei mäleta, et oleksin peale seda, kui 1994. aasta kevadel kuulutati välja, et Napalm Death tuleb Rock Summerile (ja tuligi!), olnud ühegi teise Eesti kontserditurgu puudutava uudise puhul olnud nii haiglaslikult erutatud kui nüüd, neil päevadel, mil sai teatavaks, et tuleva aasta 29. aprillil esineb Tallinnas Sveta baaris üks neid bände, kelle kontserte olen eelmainitud kanalilt hate5six korduvalt vaadanud ja kuulanud: Full of Hell. Tegu on USA grupiga, kelle stuudiosalvestused on minu jaoks natuke tuhmid, ent kontserdilaval – kus olen neid seni näinud ja kuulnud kahjuks vaid korra ning sedagi mitmete aastate eest – rokivad nad nagu ei keegi teine. See saab olema powerviolence’i ja uue laine grindcore’i meistriklass! Võtke järjekorda, kel ilu armas!