Ufa Gordioni sõlme lahtiraiumine

Bernhard Linde (1906). Foto: Wikipedia.org

Enn Nõu on kirjutanud romaani Noor-Eesti kirjastuse asjaajajast, Venemaal 1917. ja 1918. aastal tegutsenud Bernhard Lindest. Lindega samas ajaplaanis tegutseb aga halli pika habemega Aleksei Aleksei poeg Nõu, Venemaa Talurahva Põllupanga Eesti Kubermangu osakonnajuhataja, kes ühes oma pangaga lahkus 1917. aasta oktoobris Baškiiriasse Ufasse.

Autor on pärit teisest suguvõsaliinist, mis ulatub Muhumaale Linnuse külla. See liin kulgeb üle Enn Nõu põllumajandusteadlasest isa Joosep Nõu ja talupoja Vassili Nõu. 1860. aastail sündinud Vassili ja Aleksei olid vennad, mõlemad pika halli parraga ja võtsid omale nimeks eestipärasemad Villem ja Ado. Seega oli Aleksei Nõu Enn Nõu vanaonu.

Venemaale jõudnud, hakkasid eestlased seal moodustama Ufa ja Samara Eesti asunduste keskkomiteid, tõmmates sellega endale Ajutise Valitsuse kohalike venelastest ametnike halvustava tähelepanu. Viimased arvasid nimelt, et eestlased ei tohiks moodustada oma väeosi rahvuslikul alusel. Selgub, et hiiglaslikku Vene keisririiki hoidis koos tsaari isik ja monarhia aupaiste. Kui see kadus, päris taastatav Vene impeerium omale terve hulga venelastest erinevaid rahvaid, kes elasid venelaste poolt vaadatuina piirialadel.