Laevakapteni lugu kui Eesti lähiajaloo peegeldus

Autor avastas Baskimaa kuberneri residentsist maali, millel on jäädvustatud Evald Jakobsoni laev Yorkbrook keset Hispaania kodusõja suurt merelahingut. Foto: Repro

Eesti merendusajaloo raamaturiiul on saanud tänavu olulist täiendust. Hiljuti ilmus Urmas Dreseni ja Teele Saare tuumakas «Mereriik Käsmu». Samuti sobib siinkohal nimetada piirituse salakaubandust Läänemerel vaatlevat Raimo ja Risto Pullati «Viinamere»-sarja täiendatud väljaannet. Brüsselis elava Peter Jakobsoni biograafiline raamat oma isast, laevakapten Evald Jakobsonist avab aga vähetuntud seiku Eesti merendusest paguluses.

Laevakapten Jakobsoni ja tema perekonna elukäiku vaatlevast teosest kasvab välja üldisem lugu, mis peegeldab eestlaste kogemusi läbi Eesti ajaloo dramaatiliste aastate 20. sajandi keskpaigas.

Evald Jakobson sündis 1903. aastal Pärnus. Jakobsonide meremeeste suguvõsa on pärit Kablist. Jakobson õppis Tallinna merekoolis aastatel 1923–1924 ja taas aastatel 1928–1929 ning lõpetas kooli kaptenina ja asutas peagi oma laevandusäri. Juba noore mehena ületas Jakobson uudisekünnise, kui ta 1933. aasta suvel Danzigis ühes meeskonnaliikmete ja dokitöölistega kinni peeti. Nimelt kuulus lisaks temale 1000-liitrise piirituselaadungiga Ita omanike ringi toonane Eesti sise- ja kohtuminister Vladimir Rooberg. Minister ei võtnud küll omaks, et ta teadis aluse laadungist, aga avalikkuse survel astus peagi ametist tagasi.

Eesti lugeja teab palju salapiirituseveost Läänemerel, samas on üsna tiheda saladuselooriga kaetud Jakobsoni Hispaania kodusõja aegne aurikuga Yorkbrook Soomest Baskimaa vabariiklastele toimetatud relvatarnetega seonduv. Tänu Hispaania reisidele ehitas Jakobson Pärnusse arhitekt Märt Merivälja projekteeritud uhke eramu, mis kaunistab Tammsaare tänavat. Pere sai vastvalminud majas elada küll vaid mõne kuu, sest algas Teine maailmasõda ning Jakobson toimetas naise ja poja Inglismaale. Samuti avanes võimalus soetada kaubalaevad, et siis igapäevaste kaubavedudega jätkata.