Novembri esimesel päeval 63. sünnipäeva tähistanud Eestis elav Ameerika päritolu džässmuusik Brian Melvin on kui nähtus omaette. Olles mänginud koos muusikamaailma suurkujudega, võiks ta vabalt lubada endale nina püsti käimist, kuid see pole tal veres. «Ma olen pigem introvert,» ütleb ta enda kohta ja lisab: «Mulle meeldib hoida omaette.»

Aastaid Eestis elanud trummilegend peab Eestit oma koduks. Spirituaalsust peamiseks inspiratsiooniallikaks nimetav mees ütleb, et Eestil on tema jaoks mingisugune sisemine rahu, kuigi siin ollakse palju üle elanud. Melvin meenutab, et Eesti ja siinne eluolu kõneles temaga nii mitmel tasandil, et siia jäämine tundus lihtsalt loogiline.

Kuidas te Eestisse sattusite?

Olen pärit San Franciscost ja olles tuuritanud kontserte andes mööda maailma, olles elanud New Yorgis ja mitmes Euroopa paigas, sattusin Eestisse esimest korda aastal 1993, et mängida Jazzkaarel. Sel ajal polnud ma Eestist isegi kuulnud mitte. Mu sõber Danny Walsh helistas ning küsis, kas tahaksin ühele Euroopa festivalile mängima minna. Küsisin, kuhu täpsemalt, ja ta ütles, et Eestisse. Ma ei teadnud, kus see asub, aga olin nõus. Ma siis tulin. Pärast seda esinemist ei olnud mul Eestiga aastaid mingit suhet. Umbes kaheksa aastat hiljem esinesin San Franciscos ja naine, kellest sai mu vanema tütre ema, oli seal.

Mis teid Eesti juures võlub, et otsustasite jääda?

Mulle meeldib Eesti iseloom, sest ma olen üsna privaatne inimene ja sel riigil on minu jaoks mingisugune sisemine rahu, kuigi ollakse palju üle elanud. Suures plaanis on see suur farm mõne linnakesega. Siin on nii palju ilusat maapiirkonda ning loodust. Loodust ma armastan. Ma usun, et on väga-väga palju eestlasi, kes oskavad ka ise seda hinnata, kui kaunis nende kodumaa on. See kõneles minuga, see tundus mitmel tasandil lihtsalt nii loogiline, et jään siia. Aga ma arvan, et riike ei saa kuidagi üldistada – inimesed on inimesed ja iseloomud on iseloomud.

Kommentaarid
Copy